· Huvitus isiksuse ja motivatsiooni psüholoogiast · Töötas Harvardi ülikoolis Äritegevuse alused Ettevõtja motivatsiooniprofiil Äritegevuse alused McClellandi uurimused Äritegevuse alused McClellandi uurimistraditsiooni jätkajad Äritegevuse alused Kasutatud kirjandus Ettevõtlus I- Asko Miettinen ja Juhan Teder Äritegevuse alused
tähelepanekute varal kogutud teadmisi, mis samuti pidid kaasa aitama asjade ning nähtuste sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avandamiseks, millest omakorda võis juhtuda vastavate mõistete täppis kujundamine. Selles mõttes ei ole Aristoteles mitte ainult teoreetilise jäelemõtlemisega tegelev ,,õpetlane" - vaid ühtlasi suur, erakordslt avara pilguga vaatleja ning koguja, jätkates tahestahtmata mõningate varasemate empiirikute näiteks Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad
majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus: Miks mõndadel indiviididel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistraditsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusealaseid empiirilisi uuringuid. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi: McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see
teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Paradigma – saavutuste puhul, millel on olnud kaks iseloomulikku tunnust (võistlevate koolkondade juurest püsiva pooldajate rühma ära meelitamine ja samal ajal lahtiste otsada piisav jätmine) – seotud tihedalt „normaalteadusega“. Ühine paradigma – järgitakse teaduspraktikas ühesuguseid reegleid ja standardeid. Eeltingimused (konsensus) normaalteaduseks = mingi kindla uurimistraditsiooni tekkeks ja jätkumiseks. Tehnoloogia on sageli mänginud tähtsat osa uute teadusharude tekkimisel (oskustööd moodustavad hõlpsasti kättesaadava allika, millest ammutatud fakte polnuks võimalik juhuslikult avastada. Faktide kogumine ja teooria täpsustamine muutuvad ülimalt sihipärasteks tegevusteks, millele vastavalt kasvab uurimistööde tõhusus ja kasutegur. – F. Bacon: tõde tuleb hõlpsamini ilmsiks veast kui segadusest.
MIKS SÜGAVAM ARUSAAM (teoreetiline) Oma olemuselt võib uurimus olla positivistlik, hermeneutiline, marksistlik jne, samas uurimuse jagamine eri tüüpideks on tihtipeale uurija ühepoolne sildistamine. Uurimuse huvi on alati seotud uurija enda isikuga ning huviga teema suhtes. Mida rahvusvahelisem aga uurimus on, seda enam kuulub uurija teatud uurimistraditsiooni. Uuringu praktilises osas mängivad rolli ka uurija väärtushinnangud. Analüütilistes uurimuses ei ole eesmärgiks maailma parandamine. Igas uurimustöös peab sisalduma uurimuse sügavam teoreetiline arusaam, sellega luuakse väärtusi. Teoreetilise uurimuse korral ei tohiks teema olla liiga ajakohane, sest selles peegeldatakse iseenesest mõistetavaid asju. Hea uurimus on kooskõlas uurija isikuga, seega leiab iga uurija teema ise. Teemat
annaabi.ee 
