Otsene juht või tema ajutine asendaja on kohustatud: kiiresti tagama kannatanule esmaabi ja vajaduse korral tema toimetamise raviasutusse; säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu nad olid tööõnnetuse momendil (kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu); informeerima juhtumist töökeskkonnaspetsialisti. Tööandja on kohustatud 10 ööpäeva jooksul selgitama kõik tööõnnetuse või kutsehaiguse asjaolud. Uurimistoimingutes osaleb töökeskkonnavolinik. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama sellekohase raporti. Raport koostatakse 3 eksemplaris, millest 1 väljastab tööandja kohalikule Tööinspektsioonile, 1 jääb tööandjale ja 1 kannatanule.
Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi. (KrMS §62 Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Menetlustaktika on eriosa teine alamsüsteem, mis käsitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nõudeid. Menetlustaktika tugineb KrMS-le. Menetlustaktika soovitusi ja nõudeid on rakendatud sõltumata kuriteo liigist, ehk menetlustehnika leiab oma rakendusala menetlustaktikas. Menetlusmetoodika on kolmas alamsüsteem. Selles kriminalistika valdkonnas esitletakse metoodilisi soovitusi ja nõudeid eriliiki kuritegude kohtueelseks menetluseks eesmärgiga kindlustada selle iga üksus.
1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadusega teisiti sätestatud. Kaitsja on kohustatud:
annaabi.ee 
