kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui majandusüksus suudab tõestada, et tal on antud arendusprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et nende väljaminekute tegemise tulemusena tekib tulu.
Õpilane ei ole pahatihti teadvustanud, milles seisneb õpitava olulisus t ä n a – Gagne`& Driskoll, (92) järgi – kui vastamisehirm ja parema hinde soovimine välja arvata, ega ka edaspidises elus: ―eks ma siis kui vaja õpingi‖. ―Ja piisab kui ma midagi rahuldavalt ära teen‖. Ehk teisiti: Traditsiooniliselt on õpilase tegevus killustunud. Puudub ühisosa mis üldtehnilise teabe, tehnilise kirjaoskuse, tehnoloogiaga, käelise tegevusega, uurimistegevusega, muu sotsiaalse interaktsiooniga ning lõpuks hinndega õpilas – ja klassipäevikutes seostaks. Oskusteabe seosed käelise tööga on kindlasti erandiks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. Evitada saab kompleksõppekavastamise sugemeid (Krull, 2000:312). Võib väita, et põhikooli tööõpemenetlus on traditsiooniliselt a i n e k e s k n e ja
Õpilane ei ole pahatihti teadvustanud, milles seisneb õpitava olulisus t ä n a Gagne`& Driskoll, (92) järgi kui vastamisehirm ja parema hinde soovimine välja arvata, ega ka edaspidises elus: eks ma siis kui vaja õpingi. Ja piisab kui ma midagi rahuldavalt ära teen. Ehk teisiti: Traditsiooniliselt on õpilase tegevus killustunud. Puudub ühisosa mis üldtehnilise teabe, tehnilise kirjaoskuse, tehnoloogiaga, käelise tegevusega, uurimistegevusega, muu sotsiaalse interaktsiooniga ning lõpuks hinndega õpilas ja klassipäevikutes seostaks. Oskusteabe seosed käelise tööga on kindlasti erandiks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. Evitada saab kompleksõppekavastamise sugemeid (Krull, 2000:312). Võib väita, et põhikooli tööõpemenetlus on traditsiooniliselt a i n e k e s k n e ja
üheskoos, läbisegi ja põimituna. Revolutsioonid kui muutused maailmapildis Uue maailma nägamine, asjade nägemine teistmoodi. Treenimine ja kogemus uueks tajuks Nt planeet uraan – täht – komeet – planeet Ühelt paradigmalt teisele üleminekul hakatakse nägema uusi asju, mis võimadlavad luua ka uusi seoseid. Nägemine ühtemoodi, kuid erineva tõlgenduse andmine Raske on sobitada loodust paradigmaga. Paradigma vahetus paneb teadlasi teistmoodi nägema oma uurimistegevusega seotud maailma. Toimunud teisenemine teadlase maailmas on algeliste mudelitena kirjeldatav visuaalse kujundi muutustega gestalt – demonstratsioonides. Nt need, mis enne revolutsiooni olid teadlase maailmas pardid, on nüüd jänesed. Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult
annaabi.ee 
