aluspõhjaks. Olemasolevat teemat tuleb liigendada ja mõistetavaks muuta. Kirjanduse ülevaate koostamine nõuab tööd: lugeda ja mõelda tuleb kriitiliselt, hindama peab erinevaid aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab olema tõlgendustes aus ja vastuolulisi uurimistulemusi esitades neutraalne. Kirjanduse ülevaadet on põhjust liigendada nii, et erinevad vaatenurgad, koolkonnad ja tõlgendused üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid
Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised üldiseloomulikud tunnusjooned ning tutvustab peamisi printsiipe ja põhimõtteid. Referaadi 4 teine osa tegeleb aga töö peamise uurimisteemaga - erinevate periodiseeringutega. Selles osas on toodud erinevatel alustel ning erinevate autorite poolt kodifitseeritud periodiseeringud, mis on ühiskonnas pälvinud märkimisväärsemat tähelepanu. Kolmanda mahukama sisuosa moodustab sellele eelnevas osas loetletud ajalooliste perioodide iseloomustused ja tutvustused. Käesoleva töö teemavaliku on tinginud autori isiklik huvi õiguse ajalooliste loometegurite ning nende mõjutuste vastu tänapäeval
· Kirjandusallikas on eesti või inglise keelne · Kirjandusallikas on ilmunud 2007-2017 aastal · Artikkel on eelretsenseeritud ja kättesaadav tasuta täistekstina · Kirjandusallikas vastab uurimistöö eesmärgile ja annab vastuse vähemalt ühele uurimisülesandele. 8 Esmane allikate valik tehti allika pealkirja ning väljaande aasta järgi, seejärel loeti läbi kokkuvõte ning kui see sobis uurimisteemaga, siis loeti allikas täies mahus läbi ning võõrkeelsed allikad tõlgiti eesti keelde. Artiklites märgiti tekstisisese markeriga sobilikud lõigud. Sarnase sisuga lõikude refereeringud koondati kokku ja neile tuginedes kirjutati lõputöö erinevad peatükid. Antud töös kasutati 40 allikat, neist 38 olid tõenduspõhised artiklid, millest 22 olid ülevaateartiklid ning 16 empiirilised artiklid. 2.2 Uurimiseetika
annaabi.ee 
