Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene enda kohta mõtleb ja kuidas ta tahab enda kohta mõelda. Näiteks, kas inimene tahab olla sõbralik või tõrjuv, ettevaatlik või seiklushimuline Seetõttu käsitlevad sotsiaalpsühholoogilised uurimused seda, mida inimene teab iseenda kohta, kuidas on see teadmine organiseeritud ja kuidas see kujundab inimese käitumist. Olulisematest uurimisteemadest on järgnevalt käsitletud: · minaskeem · enesehinnang · hoiak · Isikutevahelised protsessid Oma igapäevaste tegevuste käigus puutub indiviid kokku paljude teiste inimestega, püüdes mõista nende ja enda käitumist, tundeid või mõtteid nii nagu nemad püüavad mõista indiviidi. Inimese elus toimuv on kõige muu hulgas mõjutatud sellest, kuidas inimesed mõtlevad teineteisest ja tajuvad teineteise käitumist.
Singeri poolt visandatud huvil põhinev universaliseeriv utilitarism. Singeri teooria rakendused puudutavad võrdõiguslikkuse küsimusi nagu intelligentsuse tähtsust, rassivahesid, sugupoolte erinevusi ja teisi sotsiaalse positsiooni määrajaid. Peale selle uurib ta loomade õigusi ja tapmist -- näiteks aborti, eutanaasiat ja loomade tarbimist toiduks. Ta käsitleb ka rikaste ja vaeste erinevuse probleemi. See on lühike nimekiri tüüpilistest praktilise eetika uurimisteemadest. Küsimus on siin loomulikult selles, mis on nendel probleemidel ühist ja mis neis on oluline. Enne kui ma vastan, vaadakem, kuidas rakendab Singer oma utilitarismi sel puhul, kui probleemiks on loomade koht meie moraalikoodis. Valin näiteks selle probleemi, sest see näib vähemalt Soomes üsna ootamatult olevat filosoofilise arutluse objektiks. -- Me oleme loodetavasti harjunud mõttega, et loomade piinamine on kuritegu ja et loomi ei tohiks kasutada tarbetuteks
Talis bachmann Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomide uurimisele. Lisaks sellele on ta tegelenus psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ning reklaamipsühholoogiaga. Suur osa tema uurimustest on interdistsiplinaarsed, jäädes eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia, psühhofüüsika ja neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul),
annaabi.ee 
