Maadeuurijad ja uurimisreisid Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad ...
Roald lendas koos Prantsuse õhujõudude pilootidega teda otsima 18. mail vesilennukiga Latham ja jäi teel Spitsbergenisse teadmata kadunuks. 4 Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus. Viimased andmed tema asukoha kohta saadi meeskonnalt 18. juulil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt. Roald Amundsen on kirjutanud oma uurimisreisidest raamatuid (näiteks ’’Minu elu polaaruurijana’’, 1927). Tema nime kannavad meri ja laht Antarktikas , laht ja nõgu Arktikas ning USA polaarjaam Antarktikas. Kokkuvõte Roald Amundsen sai elukutseliseks polaaruurijaks ning saavutas laialdase tuntuse. Võrreldes paljude Roaldi konkurentidega mõtles ta läbi oma pooluseretke pisiasjadeni. Erilist tähelepanu oli pööratud toiduvarule, mille pidi olema varutud rohkem kui vajati. Väga rangelt
* Pierre Teilhard de Chardin (1881-1955) Prantsuse paleontoloog, filosoof ja teoloog. Temast lähtub Rooma Katoliku Kiriku intellektuaalsetes ringkondades nn. Teilhardism. -) 1899.a. astus ta Jesuiitide ordusse. -) 1905 1908 füüsikaõpetaja Kairos jesuiitide kolledzis. -) 1911.a. pühitsetati preestriks. -) 1922.a. promoveerus loodusteadustes ja sai professori koha Pariisi Katoliiklikus Instituudis. Geoloogina ja paleontoloogina võttis ta osa paljudest uurimisreisidest Birmasse, Etioopiasse, Indiasse, Jawale ja Hiinasse. -) 1929.a. kuulus ta sinantropuse jäänuste avastajate hulka, mis leiti Chou Kou Tien'I koobastest. Tänu oma uudsetele vaadetele ei saa ta Pariisis enam õpetada, viibib põhiliselt Kaug-Idas ja hiljem USA-s. -) 1950.a. sai ta Prantsuse teaduste Akadeemia liikmeks. -) Oma surmaaastaks oli ta kirjutanud 120 teaduslikku tööd geoloogiast, paleontoloogiast ja antropoloogiast. Kuid kirik keelas tal teoloogiliste teoste kirjutamise.