· Language performance- keelekasutus Language performance vc language competence (pädevus) Nt lapsel võib olla keelepädevus, teame lausemoodustusreegleid, aga KASUTAMINE on midagi muud. · Keele omandamise vahend- kaasasündinud mehhanism-keelepädevuse alge on olemas, kuid tegelikult see ei ole veel ikkagi olemas (3. etapp seletab). Bioloogilise küpsuse teel omandab tipptaseme lausemoodustuses. · Põhiüksus lause- kõik struktuurid seotud- MILLERI UURIMISPRINTSIIBID- mida peaks saama pedagoogikas arvesse võtma, vt raamatust Rakenduslikule poolele pöörata rohkem tähelepanu (meil õpikut lugedes). Miks ma seda õpin jne. PSL 3. etapp- kognitiivne psühholingvistika · uurimisüksus- ütlus · heuristiline- avastuslik kõneloome. · Kõneloome ja tajumise käigus tuleb sooritada erinevaid operatsioone. MOSKVA KOOLKONNA UURIMISPRINTSIIBID- Karlepi raamatust! Pedagoog PEAKS TEADMA! Loe läbi! Ükskõik, kus on suhtlemine, on psühholingvistika
saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel. · Emic uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad. · Etic lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea uurida kultuurierinevusi (uurimismeetod rangelt määratletud). *Emic/etic on paarismõisted, ükski uurimus ei saa olla puhtalt üks või teine. · Võtmesümbolite baasväärtused konseptsioon, et igal ühiskonnal on teatud kesksed väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda.
Armastus kust ma tean,et ma kedagi armastan. Vastavus tegelikkusele. KAS see, mis räägime on tõde või ei ole tõde. Kõneaktid inimtegevuses. ET mis funkid meil siis ikkagi on? Päritolu. kust keelsüsteem pärineb, ja selle mõju lapse arengule. Verifitseerimine - kas ültus ise on õige /vale oma struktuurilt/sisult Mis on siis ikkagi ühist kõikidel keeltel? Kas üldse on? Vist midagi ikka on. Nt foneemide süsteem(reaalsed häälikud), moodustame mingit moodi lausungeid. Milleri Uurimisprintsiibid 1) keeleüksuse tähendus ja füüsikalised tunnused ei ole üksüheses tähenduses. ET juba hääldame kõik veits teistmoodi + kirjuattud tähed ka on erinevad meil käekirjas. Kui ütlen sõna ,,tee", mis assotsiatsoon sul tekib? ET füüsikaliselt on sama asi tähistab mitut asja, semantiliselt on erinevad asjad need (tee, tee, tee,) 2) Eristatakse keeleüksuse tähendust ja esemelist vastavust. Nt nimetame teist presidenti Meri
annaabi.ee 
