.............................................13 Kasutatud allikad................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on kirjeldada uurimislaevu ja nende peamisi tööülesandeid. Kuna maailmas on palju uurimislaevu, siis lähemalt kirjeldan neist vaid osasid. Maailmas on kokku ligikaudu 800 uurimislaeva, neist 42 on Läänemeremaadel. Maailma suurimad laevad tegelevad polaarekspeditsioonidega ning seismiliste protsesside ja maavarade otsingutega seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade eeliseks on paindlikkus, teatud parameetreid on siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev
Mart Nyman tegi kahel korral glatsioloogina kaasa Euroopa Liidu Antarktise jää uurimise projektis. Ivo Meisner USA-st uuris oma Scotti polaarinstituudis Cambridge'is kaitstud magistritöös Antarktika lepingu toimimist ja andis soovitusi, kuidas lepingut täiendada. Kodueestlastest on vast tuntuimaks Antarktikat uurinud geograafiks Andres Tarand. Ka muude elualade esindajaid on jõudnud Antarktisele. Doktor Rein Vahisalu näitas mõõtmistega Eesti uurimislaeva Livonia turismireiside ajal Drake'i väinas ja Antarktika poolsaare piirkonnas, et nihked laevapere südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenevad enam sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev. Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja
sisevete arheoloogiast kui ka näiteks märgalade arheoloogiast, samuti laeva- või 4 vrakiarheoloogiast, miks mitte ka sadamate arheoloogiast jne termini valik sõltub eelkõige uurimisel esitatud küsimustest ja kasutatavatest meetoditest. Allveearheoloogia Eestis Eesti Meremuuseum tegutseb allveearheoloogia vallas 1978. aastast alates. Muuseumi kaasaegse varustusega uurimislaeva "Mare" abil tehakse suveperioodil aktiivseid välitöid, kus Eesti vrakiregistri koostamise eesmärgil otsitakse ja registreeritakse uppunud laevu. Valikuliselt tõstetakse üles esemeid muuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Aastail 1980 - 1994 tegutses muuseumi juures allveearheoloogiaklubi "Viikar". Meremuuseumi allveearheoloogilise uurimistöö üheks tähtsamaks ülesandeks on Eesti muinaslaeva leidmine. Eestis on seni laevaarheoloogia kui teadusega tegelenud kaks inimest - Andres
Atmosfäärirõhk on seal umbes sama suur kui on rõhk Maa õhkkonnas 40 km kõrgusel. Nii madala rõhu juures ei saa vesi vedelal kujul esineda. Kui Marsi atmosfääris olev vähene veeaur ja polaaraladel leiduv jää Marsi pinda ühtlaselt kataks, oleks selle veekihi paksus ainult 0,1 millimeetrit. Marss on kuiv ja väga hõreda atmosfääriga planeet. Seetõttu arvatakse, et praegu Marsi pinnal elu ei ole. Isegi kõige algelisemates vormides mitte. Seda on kinnitanud ka USA uurimislaeva «Viking» abil 1976. aastal tehtud Marsi pinna sondeerimine. Suuri orgaanilisi ainemolekule ei avastatud. Väikesed molekulid tekivad aga maailmaruumis ilma elusaine abita igal pool; neid leiti ka Marsilt. Uurijad jõudsid järeldusele, et meteoriidina Maale jõudnud kivim pärineb Marsilt. See on umbes 3,56 miljardit aastat tagasi Marsile langenud komeedi või väikeplaneedi löögi mõjul sealt välja lennanud. Pärast pikka Marsi ja Maa vahel ekslemist langes kivim umbes 17 000
mõõtmisjaamad, kaugjuhitavad, järelveetavad mõõtmisseadmed ja kaldaradarid. (Liblik, T. 2010) 5.1.1 Uurimislaevad Maailma suurimad uurimislaevad tegelevad polaarekspeditsioonidega ning seismiliste protsesside ja maavarade otsingutega seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade plussiks on paindlikkus ja , et teatud parameetreid on võimalik mõõta ainult uurimislaevalt. Üheks suurimaks põhjuseks, miks kõik organisatsioonid endale uurimislaeva soetada ei saa, on see ,et see on suhteliselt kulukas. 7 Suurimad uurimislaevad Arktika (Venemaa) Tuumaenergia mõjul edasiliikuva laeva pikkus on 148 meetrit ning süvis 11 m. Tema sõiduaeg on umbes 225 päeva ja laev on võimelike murdma ka 2-3 meetri paksust jääd. Laev mahutab kuni 150 inimest, kus teadlastele on kohti eraldatud kuni sajale inimesele. See oli ka üks esimesi laevu, mis 1977. aastal põhjapoolusele jõudis.
annaabi.ee 
