Lewini avastusega täitmata ülesannete motiveerivast jõust, et sundida teisi vaidluste lõpetamisele kunagi tulevikus. Eriti puudutab see nooremaid kolleege, kelle juurdepääs sellele paratamatusele piiratud ressursile on praegu isegi suurem kui minu enda oma. Siiski on tegemist ka teistsuguse kvalifikatsiooniga. Kuigi minu poolt pakutavad mudelid pole veel muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel. Seepärast on enne konkreetsete mudelinäidiste esitamist üksikute uurimisvaldkondade uurimiseks vaja lugeja jaoks kokku võtta põhielemendid sellest, mida ma nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks. Selle paradigma määratlevad omadused kõige värskemal kujul sisalduvad kahes järgmises väites: Väide 1.
tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.. puudub teadmine. seega peab ka kirjandus olema siiski korralikult läbitud. Kvalitatiivses ongi laiem vabadus, sest tihti on uuritavad nähtused unikaalsed. Samuti ei pea niivõrd kirjandusel põhinema, aga siiski peab olema põhjendatud nt miks mingi inimese elulugu on uurimist väärt.) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik peab kindlasti olema uurimiskavas läbikirjutatud. Peab olema sobiv raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust. Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Kvalitatiivses eelkõige küsimused, sest hüpoteesid nõuavad tõestamist ja see on mugavam arvulise info kaudu. Hüpoteesid võivad ka piirata teema avatust.
septembriks. Õppejõudude pakutavad teemad on soovitav raamistik, mitte lõplik loend. Inspiratsiooni tasub koguda ka loengutest, üliõpilastele ettenähtud seminaridest, aktuaalsetest probleemidest ühiskonnas, internetist. Olles huvipakkuva teema (valdkonna) määratlenud ja saavutanud kokkuleppe õppejõuga juhendamise osas, koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad;
annaabi.ee 
