maa. Üldiselt on üle poole rahvastikust tänapäeval juba sündinud seal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab linnades. Linnade vahel puuduvad teed. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulaid on veel. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. Peetakse lambaid ja lehmi (lõunarannikul) ja kasvatatakse mõningaid põllukultuure, nagu kartulit ja kapsast. Gröönimaal on ka PõhjaEuroopa suurim kalandusettevõte ja seal töötab ligi 6000 inimest. Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge ja vaalajahiga.
· Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt · Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes külmakindlates uurimisjaamades (polaarjaamades). · On olemas kindlad rahvusvahelised reeglid Antarktika leping1961.aastast, mis keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse · keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel · Antarktis ei kuulu ühelegi riigile · Eesti ühines lepinguga aastal 2001 ja sellest ajast toimub ka Eesti Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad.
paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti umbes 4400 ja talviti ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel toimub personali vahetus. Lisaks polaarjaamade personalile töötavad Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca 1000 inimest. ·Inimtegevuse tagajärjel on toimunud kliimasoojenemine ning seetõttu on hakanud sulama Antarktise jää. Sealsete nafta- ja gaasipuurimise tõttu on reostunud ka Antarktise pinnas ning loomade elualad vähenevad.
tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab LINNADES. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel. · Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat. · Põlisasukad, ESKIMOD, on hästi kohanenud siinsete karmide elutingimustega. Tänaseni on neil säilinud poolpaikne eluviis. Nende põhiliseks elatusallikaks on mereloomade ja karibude küttimine ja kalapüük
keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste [1] planeerimisele . Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste
annaabi.ee 
