Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse alla, väga võimalik on, et Kaitsepolitsei esindab teatud ringkonna huve. Kindalsti on opositsioonipartei kontori läbiotsimine üle paarikümne KAPO ametnikuga vaid paari 500 eurose kinkekaarti pärast absurd, samuti on kahtlane, et läbiotsimisest oli teadlik Eesti suurim päevaleht. Kaitsepolitsei näol on tegu asutusega, mis kogub informatsiooni teabehanke korras ja luuretegevusega, teiselt poolt on aga tegu uurimisasutusega, mis on demokraatlikes riikides lahutatud ja toimivad üsna hästi. Lähipäevil on meediast läbi käinud mitmeid uudiseid seoses alkoholi -ja tubakatarbmise vabade päevade ja vanusepiirangu tõstmise osas, mille on kuskil välja mõelnud tähtsad ametnikud töögruppides, et enda olemasolu õigustada. Minu arvates on tegu ilmselge inimõiguste rikkumisega, iga täisealine inimene peaks saama vabalt valida, millal, kuna, kus, kui palju ja kas üldse soovib tarbida meelemürke
Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7). Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit muud menetlusliiki või oleks vaja ühendust võtta uurimisasutusega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks jms. Lisaks erinevate dokumentide koostamisele, tutvusin praktika raames ka karistusõiguse menetlusliku poolega. Viimane seisnes põhiliselt erinevate kriminaalkohtuistungite 5 külastamises ja jälgimises. Eriti huvitav oli jälgida neid kohtuistungeid, kus olin ise eelnevalt süüdistusakti koostanud. Kuigi ka muudel juhtudel andis prokurör mulle enne istungit toimiku
III astme otsus on lõplik. Nende ülesanne on ka jälgida, et täidetakse põhiseadust). Kui süüdistatu leiab, et Eesti kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigui, on tal õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtu. Prokuratuur on isik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohus riikliku süüdistuse. Ühtlasi osaleb kuritegude tõkestamises ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimist. Prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja süüdistuse esitamisel. Mitmed kriminaalasjad ei jõua kohtusse, kuna sõlmitakse kokkulepp, milles süüdistatav tunnistab oma rikkumist. Ombudsman ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb isikute õigusi suhetes riigiasutuste ülesandeid täitvate inimestega. Eestis on selleks õiguskantsler. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Tema ametiaeg on 7 aastat. 2. Euroopa Liit
ettepanekule vaatamata muutnud; president on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega. Prokuratuur - juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises. Kriminaalmenetluse juht ehk prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja otsustab neist lähtuvalt isikule süüdistuse esitamise. Menetluse käigus on võimalik vältida kriminaalasja kohtusse jõudmist prokuröri ja süüdistatava (ning tema advokaadi) kokkuleppel, mille käigus süüdistatav tunnistab oma rikkumist ja saab seetõttu leebema karistuse. Samasugustel alustel võib prokuratuur otsustada kriminaalasja lahendamise lühi- ja kiirmenetluse käigus. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) - on inimõiguste kaitse organ,