sõltumatu isiksusena. Benrad Kangro on avaldanud Arbujatest kirjanduslooliste mälestus- tega põimitud essekogud ,,Arbujad" (1981) ja ,,Arbujate kaasaeg" (1983). Betti Alver suri 1989 aastal Tartus, maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. Ülevaade loomingust. Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on illustreeritud kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927. aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deevidiiv". Selles loos on kujutatud jala- nõudeäri naiivset müüjaõpipoissi, kes uuriketi tarvis säästetud raha ohverdab nelkide ostmiseks jumaldatud neiule. Sama väljaande aprillinumbrites ilmus Betti Alveri veel jutuke ,,Pärtel Paulseni Naine". 1927. aasta ,,Loomingu" neljandas numbris avaldati Betti Alveri etüüdlik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas Betti Alver Vallikraavi tänava korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20
Bruckner oli erakliku eluviisiga ja pühendunud katoliiklane ning kuigi tema teod ajasid kaasaegseid sageli segadusse, ei tekitanud tema muusika uuenduslikkus kelleski kahtlusi. Kord pärast oma Neljanda sümfoonia proovi astus Bruckner rõõmust ja entusiasmist särava näoga dirigent Hans Richteri juurde ja pani talle pihku mündi. "Võta see," ütles kuulus helilooja, "ja joo kann õlut minu terviseks." Richter võttis Maria Theresa taalri vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Kuna Bruckner oli oma põhitegevusalalt organist, siis meeunutavad ka tema sümfooniad hiiglaslikke oreliimprovisatsioone
Tubase tegevuse alla kuulus luuletamine ja kirjutamine, aga ka luu- ja puunikerdamine. Selles olnud Glehn eriti tragi meister. Teatakse tema nikerdatud kappi, söögitoa mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis hakkasid aja jooksul valminud lossi seinu kaunistama ning kuidas ta nikerdanud puust laudu ning toole, mille sisse teinud enese ning oma pereliikmete figuure. Glehnile olnud kombeks öelda, et:"Terve inimene on see, kes magab ööpäeva jooksul 3 tundi
Vähemasti seni, kui mina seal olin.» Jim ütles üsna pühalikult: «Ta ei tulegi enam tagasi, Huck.» Ma ütlesin: «Miks, Jim?» «Ükskõik miks, Huck, aga ta ei tule enam tagasi.» Ma ei andnud talle asu; siis ta viimaks ütles: «Kas mäletad seda maja, mis jõel ujus, ja seda surnud meest, kelle ma kinni katsin, et sa teda ei näeks? Noh, sa võid oma raha võtta igal ajal, kui t ahad: sest see surnud mees oli su taat.» Tom on nüüd jälle terve; kuuli kannab ta uuriketi otsas kaelas ja vaatab sealt pealt alati, mis kell on. Sellest loost pole siis enam midagi kirjutada ja ma olen seepärast koledasti rõõmus, sest oleksin ma teadnud, kui tülikas on raamatuid kirjutada, siis ma poleks kirju-tamisega jändama hakanudki. Enam ma igatahes ei hakka. Aga ma arvan, et pean nüüd sääred tegema indiaanlaste maa-alale, sest tädi Sally tahab mind oma pojaks võtta ja tahab mind tsiviliseerida; seda ma ei. suuda kannatada. Sihukest asja ma juba tunnen.
annaabi.ee 
