Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile. Peab põhinema teaduslikel faktidel. Teaduslik meetod-Võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem-Küsimus, millele teadus vastata ei oska. Teooria-Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistus. Tsütoloogia-Uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia-Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia-Uurig organismide välisehitust. Histoloogia-Koeteadus. Homöostaas- püsiv sisekeskkond Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle Anatoomia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Morfoloogia-Uurib organismide välisehitust. Füsioloogia-BT, mis uurib organismide talitlust ja nende regulatsiooni. Sarnasus-Tegelevad organismi uurimisega(eluilminguid). Tsütoloogia- e. rakuteadus.
Sisekaemuslik juht on suure töövõimega. Suure töövõimega juht vajab sedasorti jõudu, teotahet ja indu, mida saavutatakse esmaklassilise kehalise vormi abil. Peab jätkuma tarkust korrapäraselt treenida ja õigesti toituda. Nelson Mandela autobiograafia. (Nooruses tegeles poksiga, et unustada olelusvõitlus ja end vormis hoida, hilisemas elus ärkas koidikul ja käis jalutamas). Keha eest hoolt kandes hoolitsed ka vaimu eest. On tehtud uurig, milles selgus, et igale treeningule kulutatud tund annab elule juurde kolm tundi. See lisab tohutult juurde nii ametialase kui eraelu kvaliteedile. Annab imelise enesetunde ja energia kõigi oluliste asjade tegemiseks, mida teha soovid.Parandab koguni mõtlemisselgust. Targad:"Inimene, kes ei leia aega kehaliseks treeninguks, peab lõpuks leidma aega põdemiseks." Nt jalutamine on suurepärane viis nii vaimu kui ka keha värskendada ja elavdada. Seda on teinud kõik suured mõtlejad
3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne
kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne
annaabi.ee 
