tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. Sünkroon- ja samm-masinad. Sünkroonmootori staatorimähis tekitab samuti nagu asünkroonmasina puhul pöörleva magnetvälja (joonis 2.6). Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t
suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge,
suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge,
mikromasinates Elektromotoorjõud Staatorimähise ühe juhtme emj. hetkväärtus: = Blv Sünkroonmasinas on v konstantne suurus, samuti l, siis =B * const Seega siinuselähedase emj. saamiseks peab vootihedus B õhupilus olema siinuseline Väljepoolustega masinates suurendatakse õhupilu poolusekinga servadel. Hea on suhe / = 1,5 ... 2 Peitpoolustega masinais saadakse B iseloom suhete valikuga rootori ümbermõõdul uuretega ja uureteta osa vahel. Suhe on tavaliselt 2/3 Vootiheduse jaotuskõver vaid läheneb siinusele ja sisaldab kõrgemaid harmoonilisi Kuna emj. kõver on sümmeetriline x- teljega, siis sisaldab see ainult paarituarvulisi kõrgemaid harmoonilisi (3, 5, 7, 11 jne.) Kolmefaasilise mähise põhi- ehk I harmoonilised on üksteisest nihutatud 120° elektrilise kraadi võrra: 9
suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge,
mida saab kasutada näiteks kõrvalekaldesignaalina. Magnesüün kujutab endast kontaktivabat elektromehaanilist pöördenurga andurit. Tema ehitus on lihtsam kui selsüünil või pöörleval trafol, ta on väiksemate mõõtmete ja massiga ja ta tagab küllaltki hea mõõtmistäpsuse (2,5º ja vähem). Magnesüüni on kujutatud joonisel 3.23. Joonis 3.23 Magnesüünil on uureteta rõngassüdamik 2, millele on mähitud spiraalne mähis 3. Mähisel on klemmid C1 ja C2 tema ühendamiseks ühefaasilisse vahelduvvooluvõrku ja klemmid C3 ja C4, mis on teineteisest nihutatud 120º võrra ja nendelt võetakse väljundpinge. Magnesüüni rootoriks on silindriline püsimagnet 1, mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Andes klemmidele C1 ja C2 toitepinge U1, tekib klemmidel C3 ja C4 väljundpinge Uvälj, mis sõltub magnesüüni rootori pöördenurgast.
annaabi.ee 
