Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. VENEMAA LOOMAD Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar- rebane, põhjapõder, polaarjänes
vedatj (teadma). Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe, see-eest on taimkate päris tihe. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida-Siberi mõnele osale. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-lda metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. 6
Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes. Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur
võib kraadiklaas veebruaris langeda kuni 68 kraadini. Põhjaregioonis asub tundra, tundrast lõuna poole laiutab taiga, mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud nagu meil Eestiski heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale. Pinnas on neis paigus väga viljakas ja niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida
annaabi.ee 
