Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara
Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub.
Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara
voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega
"ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus
annaabi.ee 
