Sõjajärgsete aastate Eestis tehti palju Nõukogude Liidu ideoloogiat kiitvat luulet, mis ei olnud kirjanduslikult alati silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg.
Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti. Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust kui samm vabaduse poole. Esimeseks sammuks oli saavutada kunsti autonoomia. Kõigepealt õnnestus see tarbekunstis. Ka graafikas algas uuenemine varakult. Maalikunstis leidsid paljud vanemad kunstnikud tuge. Tallinnas oli maalikunsti esimese uuenemislaine liidriks Enn Põldroos. 1960. aastate teasel poolel oli teabevahetus Läänega juba oluliselt laienenud ning kunstnikud ja public tundsid Lääne kunsti hoopis paremini kui 10 aastat varem. Kui Nõukogude Liit Tsehhoslovakkia vabadusliikumise maha surus, tähendas see paljude lootuste hääbumist ka Eestis. Kunstnikkond suutis siiski säilitada oma saavutatud vabadused ja kohati neid isegi laiendada. Nooremate kunstnike loomingusse tuli uuesti
kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust soosivale sotsrealismile. Nad loobusid ka nõukogulikest süžeedest ja temaatikast. 8.Kes hakkasid meil esimesena kasutama op-, pop- ja kineetilist kunsti? Kaljo Põlli ja Ilmar Malin 9.Millised kaks radikaalset suunda algatasid näitusel „SOUp-69“ osalejad?