muu taoline, mis võtab elult pool väärtust. Küsimusele "Kes vajaks noort" võib leiduda mitmeid vastuseid, aga mina leian, et selleks ongi suur mõiste ü h i s k o n d. Noored on need, kes loovad uusi projekte, mõtlevad uusi ideid ning uuendavad üldist maailmapilti oma üllatuslike ja vastuvõetavate mõtetega. Pidevalt leiutatakse uut tehnikat ja võimalusi, et oleks parem millegagi hakkama saada. Näiteks võib tuua kasvõi eelmise aasta Kanal 2 saate "Eesti nokitseb".Ilma uuendusteta ehk siis ka ilma noorteta oleks elu igav ja üksluine ning maailm ja inimkond ei areneks edasi, kuid homo sapiensi kui targa inimese mõte ongi ju pidevalt edasi areneda. Kõigil on vaja noori, ka noortel endil. Noored on edasiarendajad ja uue loojad, maailmaparandajad, õppijad ja mõtlejad. Kui keegi küsiks "kes ei vajaks noort?", et leiaks mina sellele vastust.
aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks. · Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid, juhtis ka Tööerakond valitsust. · Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse). Dominioonid olid Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid
Tegelikult võiks isegi rohkem rabeleda. Vähesed püüavad oma toodangut välismaale müüa, Baltika ehk on üks. Väiksemaid tegijaid on ka, kuid neid ei tunne keegi. Moedisain on rahvusvaheline tööstus. Selleks, et omapära saavutada ja sellega läbi lüüa, on vaja väga palju raha ja kogemusi. Kas välismaal on raske läbi lüüa? Eks nii ole igal alal. Kui teaks täpselt valemit, kuidas toimida, oleksin seda juba ammu kasutanud. Vaja on teha tööd, ja muidugi on vaja häid ideid. Uuendusteta ei saa. Kes ja kuidas otsustavad, mis on parasjagu laiatarbemoes? Keegi tegelikult ise midagi välja ei mõtle. Tavaliselt otsustab ja teeb halvas mõttes propagandat see, kellel on rohkem raha. Viimastel aastakümnetel ei saa rääkida mingist kindlast stiilist, moes on kõik, mida inimene vaid välja kanda suudab. 60ndatest 80ndateni järgis mood kindlat joont, ja trendikas oli see, kes sellest juhindus. Kas siis disainis isikupära ei eksisteerigi?
Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad
Avalik arvamus tsenseerib ekstsentrilisi tegusid, aga koos nendega ka geeniuste energiat, tugevust. Sa teed ühiskonnale teene, kui sa ei käi riides nii, nagu on tavapärane, kui elad ja arvad teistmoodi jne. Individualism ja spontaansus/ekstsentrilisus on väärtused omaette. Individualistid toovad ka teistele kasu, sest nad osutavad alternatiividele, millest saavad ka kõige keskpärasemad hiljem kasu. Ilma uuendusteta progressiivne tsivilisatsioon lõpeb. Ainus ühiskonna arengu tagatis on VABADUS. Tegutsemisvabaduse praktilised piirid Igasugune tsensuuri puudumine? Mida mõeldakse teistele tehtava "kahju" all? Kas ka moraalne? Mill eristab tegu ja arvamust, kuid argumentide väljendamine on ka tegu! Mill ütleb: "Neid, kes ei käitu arukalt, tuleb veenda, kuid mitte keelata." "Kõik asjad, milles inimene eksib kaine mõistuse vastu, kui ta otsustel on halvad tagajärjed, on
annaabi.ee 
