Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid
kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt
kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon
annaabi.ee 
