aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat
" (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail. Teravalt sotsiaalne luulesõnum, mille tõi ,,Söerikastaja" , oli kirjutatud elukogenud ja vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas.
maailmakirjandusest. Õnneks ei tulnud Krossil oma vaateid ümber muuta nelja-ja viiekümnendatel, sest tema elukäigu tõttu polnud see vajalik. Terav kriitiline sõnum ,,Söerikastajas" oli juba kirjutatud elukogenult ning vilunult. (Kalda, 1991) 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958) Nagu uued tulijad ikka, leidis ka Jaan Kross oma nisi värsikirjutamises ning see seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Kuigi uuendused polnud poeetilised, oli kõneaineks mehe puhul tema värsside kõlajõud. ,,Söerikastaja" on ajalaulude raamat, mis kritiseerib avalikult ja eriti tugevalt möödunut. Luulekogul oli suur tähtsus uue, ebasobiva mõtteviisi vastu võitlemises. Värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ja soovis olla demokraatlikud. Lugejad said sellest võitlustahet juurde ning seetõttu oli raamat eriti populaarne noorte hulgas, kes on muidugi tuntud oma mässumeelsuse poolest.
annaabi.ee 
