kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid. Igast uudisteportaalist vaatlesime 3 artikli esimest 10 kommentaari. Uurisime vaid isikustatud kommentaare. Tegime iga portaali kohta eraldi kokkuvõtva diagrammi. 3 Delfi (joonis 1) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead 4 taotluslik 3 2 1 0
või lausa vasakäärmuslilk käsitlus maailma naftapoliitikast ning
terrorismivastasest buumist.
5.2 Võrgulehekülgede külastamine
Käsk: lynx kuvab samanimelise tekstipõhise html-sirvija abimenüü
Käsk: lynx
Sellise tegevuse puhul tasub alati olla väga ettevaatlik, kuna internetis ei pruugi inimesed olla sellised, nagu nad ennast väidavad olevat. Pahatihti on inimesed halva peal väljas ja üritavad mõelda välja asju või mängida kedagi teist, selleks, et saada ligipääs ohvri isiklikule infole, näiteks pangakontole vms. Teine on meelelahutusliku ja/või hariva info küllus. Saan tuua kohe näite enda pealt, sest peaaegu alati kui ma arvuti lahti teen, avan ma esimese asjana mõne uudisteportaali ja vaatan, mis maailmas toimub. Väga mugav ja lihtne. Ka saavad näiteks ajakirja või ajalehe sõbrad, kes loevad väljaannet internetist, kiiremini info kätte, kuna kui ajakiri ilmub paberkandjal kuus vaid korra, siis internetisõbrad saavad uue info kätte kohe, kui see on veebilehele üles laetud. Kellel on huvi ja tahtmist, võib õppida internetist mida iganes ta vaid soovib, kuid samas tasub ka info autentsust kontrollida, muidu võib juhtuda, et materjal on vigane või lausa väär.
4. Põhjendus: 5. Põhjendus: Tööleht number 3 Ivar Soopan ja „Tappev uudishimu.“ Kirjanikust Ivar Soopan sündis 1971. aastal Tartus ning ta on nii kirjanik kui ajakirjanik. (Aja)kirjaniku peamiseks tegevusareaaliks on Läänemaa ja Hiiumaa, kus ta on ERR-i korrespondent. Aastal 2011 lõi kirjanik uudisteportaali Läänlane. Kirjanik peab blogisid ning on lisaks erinevatele ajakurjaartiklitele ja arvamuslugudele avaldanud ka 4 raamatut. Kirjanik võtab sõna väga erinevatel teemadel ning sellest tulenevalt kirjutab ta raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teos „Tappev uudishimu.“ Iraagi sünonüümideks peab eesti inimene ilmselt sõda, kaost, fundamentalistliku islami, inimõiguste puudumist, vaesust, kaost, surma ja nälga. Kuidas on asjalood tegelikult?
mittevaralise kahju eest? 42 43 RK on leidnud, et kui isikul, kelle kohta avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda kohtusse. RK on Delfi kaasuses jätnud vastutuse anonüümse solvava kommentaari eest e- teenuse osutajale, ehk antud vaidluses jur isikule, kes haldas uudisteportaali, mis omakorda võimaldas lugejatel loetut kommenteerida. Vastupidisel seisukohal on USA ülemkohus, kes kaasuses Zeran vs. AOL leidis, et internetiteenuse vahendaja ei vastuta tema vahendusel edastatud valeinformatsiooni eest. Eesti kohtupraktikas on võetud seisukoht, et infoühiskonna teenuse seaduse § 9 ei välista meediaväljaande juurde kuuluva foorumipidaja vastutust mittevaralise kahju eest. Teoreetiliselt võiks andmesubjekt, kes ei ole rahul oma isikuandmete
annaabi.ee 
