otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust: ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida. Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes rahutust ja portugallasi uudistati vaenulikkusega ning laevad võeti vangi. Araablased arvasid, et vaid nemad tohivad kaubelda Indiaga. Vasco da Gamal endal õnnestus vangivõtmisest pääseda ja ta asus tagasiteele. Tagasitee oli veelgi rängem, kui tulek. Kaks neljast laevast võeti vangi. Kui kohale oli jõutud 26 päevaga, siis seesugustes rasketes tingimustes kestis tagasitee 3 kuud. Piinav kuumus ja haigus lõid inimesi rivist välja. Kui laev Maldinisse jõudis, oli mõlemal laeval veel vaid kümmekond elus madrust
purjelaev max 20km/h. Kiiremad infoedastajad ratsakullerid.Postiteenuse loomine, keskmine kiirus 6km/h. Enamus in. ei reisinud kunagi. Aadlikud reis. õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Üleminek juuliuse kalendrilt gregooriuse kalendrile. Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. N 4.10.1582 -> R 15.10.1582, 10 päeva, mis oli kalendris maha jäänud pandi juurde (sajandis on vaja ära võtta ¾ päeva). 400 aastaga vaja ära järra 3 lisapäeva. Üleminek aeglane, ka kat maades. Prot ei tunnistanud, alles 18.saj hakkavad.
põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit.
annaabi.ee 
