talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad – vabad teotööst. Ja lõpuks maavabad – tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või postivedu jm. Liivimaa Sise-ja välispoliitika Sisepoliitikas olid probleemiks sisetüli ja nendest kohati välja kasvanud kodusõjad, mis nõrgestades riiki kestsid vahelduva eduga kuni Liivimaa kurva lõpuni. © Siimo Lopsik 2013
Sobib liivsavi-ja savimuld. Tuulte abil risttolmleja. Kasvuperiood nagu talinisulgi 320 kuni 350 päeva. 4.Kaer Adena L Kasut. loomasöödaks ja inimtoiduks (kõrge toiteväärtus). Seemnete min.idanemistemp. 2 kuni 3 C, opt.15 kuni 15 C. Külma talub -8 kuni-9 C. Niiskusenõudlikum kui oder ja nisu, mullahappelisust talub neist paremini. Tänu tugevatele juurtele võib hästi kasvada ka soomuldadel ja esimese kultuurina uudismaadel. Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva. II rühm 1.Mais Kasut.-söödaks; inimtoiduks (jahu, helbed, tärklis, piiritus); tehniliseks otstarbeks (pber, linoleum, plastmass). Soojanõudlik (seemned hakkavad idanema +8-10 C juures, kasvuks sobilik temp.+20-25 C, alla 10 C juures kasv peatub. Võib kasvada kuni 6 m kõrguseks. Niiskuse suhtes vähenõudlik, tugev juurestik, võib kasvada ka põuastes piirkondades. Valgusnõudlik. Kahte tüüpi õisikud isaõisik e.pööris ja emaõisik e. tõlvik
Mis kõige tähtsam - talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Ainult piisavalt keerukad struktuurid on elujõulised ning see käib ka rahvaste kohta. Kõige enam oli eestlaste seas adratalupoegi, kelle nimetus tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Talude suurus oli väga erinev, suuremad talud käsutasid ise palgalist tööjõudu - teenijatüdrukuid ja sulaseid. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad, kelle nimetus tuli sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Kui nende talud jalad alla said, muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele
annaabi.ee 
