üheks tervikuks ja annab talle hea rütmi. Seda võib kirjeldada ka Aava ja Salumäe mõistega „võtmesõna“. Kasaku tekstis on selleks „sõltuvus“, mis kirjeldab küllaltki hästi kapitalistlikku maailma võimuvertikaale ja selle süsteemi sõltuvuslikku ülesehitust, kus igal lülil on taandatuna omandisuhtele kindel funktsioon. Kasak ei kasuta oma tekstis väga palju metafoore, kuigi arvamuslugedes on neid tihtipeale palju rohkem kui näiteks uudislugudes, mis on pigem range ülesehitusega ja väldivad ilukirjanduslikku ülespuhutust. Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada. Kasak esineb näiteks sellise metafooriga, et „Turundus on nagu mitme peaga lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida.
teatmeteosed ja internetileheküljed. 3. Mitme paralleele allika kasutamine. Ka ideaalsed püsiallikad teevad vigu. Alati tuleb kasutada faktide hankimiseks ja kontrollimiseks mitut allikat. Eriti kui tegemist on segase looga. 4. Pidev kontrollimine. Kontrollimine on reporteri kohustus. Tuleb järgida kahte põhimõtet: kõiki allikaid tuleb kohelda skeptiliselt; miski pole enesestmõistetav. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks: 1. Nimed ja nende õigekiri, aadressid ja telefoninumbrid 2. Tänavate asukoht, asulate asukoht, mingi koha paiknemine riigi kaardil jms 3. Ametnike ametinimetused 4. Kuupäevad 5. Sporditulemused 6. Tabelisummade ja protsentide klappimine 7. Sõnade, terminite vms tähendus 8. Seaduste sõnastus, tsitaadid raamatutest, kirjanduslike kangelaste nimed, näidendite ja laulude pealkirjad 9. Tsitaatide autorsus 10
4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud. Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et
annaabi.ee 
