Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidanud seda oma oskuste vääriliseks. Jaan Tatikas oli juba väiksest peale teadnud, et temast saab keegi kuulus. Tema senimaani suurim saavutus oli lapsena akna peale ronida ja sealt alla kukkuda. Õnneks läks just siis vene aednik suure sõstrakorviga pea kohal akna alt mööda ja Jaan kukus sinna sisse. Sellest räägiti linnas pikka aega. Kaheksa aastaselt astus Jaan kooli, aga seal ta hästi hakkama ei saanud, nii
Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisneb selles, et tegelikult kumbki ei oska absoluutselt seda, mida nad arvavad ennast oskavat. Tatikal on küll väga palju huvitavaid mõtteid, kuid ta ei suuda ühtki nendest ellu viia. Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Mis puutub Vesipruuli, siis tema polnud elu jooksul üldse ühtegi korraliku luuletust kirjutanud, ta ainult üritas kirjutada üht uudisjuttu, mis ei tulnud temal sugugi hästi välja. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Ükskord Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist lollideks pidama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kiusama, kuigi Vesipruul ei olnud seda eriti ära
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.''
Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisneb selles, et tegelikult kumbki ei oska absoluutselt seda, mida nad arvavad ennast oskavat. Tatikal on küll väga palju huvitavaid mõtteid, kuid ta ei suuda ühtki nendest ellu viia. Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Mis puutub Vesipruuli, siis tema polnud elu jooksul üldse ühtegi korraliku luuletust kirjutanud, ta ainult üritas kirjutada üht uudisjuttu, mis ei tulnud temal sugugi hästi välja. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist. Kirjanikul on tähelepanuväärne kompositsioonioskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed
annaabi.ee 
