mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Kindlasti on ka palju neid inimesi, kes võivad küsida, et milleks sa seda või teist õppima lähed, mille jaoks või kelle jaoks. Sellisele küsimusele on palju vastuseid mida võib jaotada kaheks, kas minnakse õppima isiklikel põhjustel, näiteks tahetakse omandada uusi oskusi, soovitakse rahuldada uudisimu või soovitakse lihtsalt kinnitada olemasolevaid teadmisi ja arusaame, teisel põhjusel õppima mineku põhjuseks võivad olla sotsiaalsed põhjused, kus soovitakse õppida seetõttu, et mitte tunda end üksikuna, tahetakse luua kontakti teiste omasugustega või hoopis loodetakse taaskohtuda sõpradega. Põhjuseid on väga palju ja väga erinevaid. Reeglina aga minnakse õppima siiski konkreetse vajaduse pärast. Vajadused võivad
Veske sündis 1843 aastal Villimeeste külas Holste vallas ning suri traagiliselt 1890 aastal Kaasanis. 2 Antud teema valik oli minu jaoks juhuslik. Varasemalt ei olnud ma teadlik, kes on Mihkel Veske. Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku, kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Referaati antul teemal ajendaski tegema uudisimu, et teada saada, kes siis oli see tark mees ja mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872
praegusel perioodil on ka Georgi poolt õige samm. Timo lõpks ladi hoopis täringut visata. Georg kaotas sai 3 Eeva 5 . 11-ndal veebruaril 1828 Selle pooleteise kuu jooksul pole iseäranis midagi juhtunud ja sellepärast ei olegi Jakob midagi kirjutanud. Välja arvatud see , et peale uut aastat käis korra neil külas härra Carl Lilienfeldt koos abikaasaga ja 13 aastase Carl juunioriga. Ja, et kui nad kirikus käivad siis ei tõuse peale ühe naise keegi püsti ja lahku. Algul oli Timo vastu uudisimu aga hiljem hirm, sest kõik olid veendunud, et ta hull on. Kolmapäeval, 22. veebr. 1828 Eeva sõitil linna koolipoisile raamatuid muretsema aga Jakob meenutab 6 aasta taguseid seiku. Eevale tuli kiri kus teda kutsuti kohemaid linna Zukovskiga kohtuma. Eeva muidugi läks kohe. Nad jõudsid aga nii vara, et tal oli käsil Schilleri "Orleansi neitsi" tõlke esitus. Nad kuulasid selle ära ning siis kutsuti neid alles edasi. Zukovski rääkis, et on püüdnud Timot
annaabi.ee 
