Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma Eesti vägede ümberkorraldamine: · sõjavägede ülemjuhatajaks määrati kindral Laidoner Välisabi saamine: · Soome vabatahtlikud · Laevastiku ? eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga · veebruari algul oli Eesti jälle võõrvägedest puhastatud, kui enamlased löödi välja ka Võrust ja Petserist Landeswehri sõda (1919.a. suvel Põhja-Läti) Landeswehr baltisakslaste maakaitsevägi: · peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks
Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.........................
Kuperjanovlased, soomusrongi dessandid ja soomusrong piirasid allesjäävad punased sisse, sundides nad põgenema. Mehed ajasid naerulsui punased linnast välja, nad teadsid, et nad olid võitnud. Hoonetele heisatakse Eesti lipud ja kehtima hakkab range kord linnas, et kuulujutud ei leviks. Samal ajal kui tagasi oli võidetud Tartu, tehti plaane Narva vallutamiseks. Inglise sõjalaevad koos eestlastega suundusid Narva peale, kuid kartes miine, randusid Utrias. Rünnati nii põhjast kui edelast ning peagi saavutati edukas võit punaste üle. Narva oli tagasi võidetud, saagiks saadi palju varustust ja ligikaudu 2000 pantvangi. Narva ja Tartu vabastamise eest ülendati polkovnik Johan Laidoner Ajutise Valitsuse otsusega kindralmajoriks. Peale Tartu ja Narva vallutamist seati siht Valga peale. 20.jaanuaril 1919 pääsesid kolm Eesti soomusrongi üle Elva jõe ning võtsid suuna Valga poole. 31
ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast. Seejärel küll pealetung aeglustus, kuid 1. veebruaril hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koondama Lõuna-Eesti piiridele senisest veelgi suuremad jõud. Need alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti
annaabi.ee 
