Utooplased tunduvad ka mõttemaailma poolest mõistliku rahvana - iga üks võib uskuda seda mida tahab ning vabaaega kasutatakse enda harimiseks. Nende elu ja mõtteid ei külasta kunagi rahamured, ahnus ning mure eraomandi pärast. Tänu sellele saavad nad keskenduda oma ja teiste elu paremaks muutmisele. Mõnes mõttes on utooplased küll vabamad, teisest küljest on nad aheldatud süsteemi külge. Utooplaste praktiliselt iga samm on ette määratud, elu on väga rutiinne. Nad ärkavad hommikul kõik samal ajal üles, lähevad tööle, söövad lõunat, töötavad uuesti, söövad õhtust, natuke meelelahutust, vahepeal jääb aega natuke enda jaoks ning peavad uusti ennast magama sättima. Inimesed tunduvad kõik väga robotlikud, neil ei ole mingeid omi soove, unistusi, tahtmisi. Kõik nende tegevused peavad olema kooskõlastatud, et süsteem saaks toimida. Iga
4. kogu jõukuse aluseks on töö. Kõik töötavad riigis. Tööpäeva pikkus 6 tundi, magavad 8 tundi, ülejäänud aeg harrastusteks, VAIMSEKS tegevuseks 5. eraomandust ei ole. Süüakse ühiskondlikes sööklates, keegi ei ahnitse 6. raha ei kasutata, küll on reserv mida kasutatakse sõdade korral et abi saada. Kuld on põlu all, sellest tehakse orjadele ahelaid hoopis jne. 7. orjad on utooplaste endi või teiste maade kurjategijad, nemad teevad mustemaid töid. 8. kõik saavad hea haridise, elu kooskõlas loodusega. Emakeelne kooliharidus. 9. usulises mõttes on sallivad. 10. kaitsevad rahu, sõda vaid enesekaitseks. 11. ühiskond rajaneb demokraatial, kõik ühsikonna liikmed on võrdsed. Michel de Montaigne · Uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti kasutusele
Utooplased ei hooli, kas müüvad kaupa krediidi või sularaha eest. Võlg on samuti ühisvara, mida sisse ei nõuta. Sööginõud tehakse savist, sest nende katkiminekust pole kahju. Ööastjaid ja räpasemaid asju tehakse hõbedast ja kullast. Kuldehted ripuvad pahategijate küljes. Utooplased tunnevad tähti ja taevakehi neil on leiutised, millega määrata taevakehade asukoht ja liikumine, mis nende silmapiirile jäävad. Ennustamisest pole nad midagi kuulnud. Utooplaste filosoofia läheb võõramaalastega kokku nad arutavad hinge, keha ja vara heade omaduste jms üle. Nad usuvad, et hing on surematu ja jumal äraütlemata headuse läbi õnnele määratud. Nende seas pole usujüngreid, kes kogu aeg paastuks ja vahikordi peaks. Peetakse kinni sellest, et tuleb arvestada oma tegude mõjuga teistele. Maiseid naudinguid, nagu kaunid riided ja ehted, peavad mõttetuteks, aga immateriaalseid, nagu tarkus ja tervis, ülistavad.
annaabi.ee 
