tuginevat liini. 1881 aitas Johann Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks. 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Johann Köler üritas selleks saada laenu Aleksandikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Johann Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris Köleri majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas
(Les Enfants du Captaine Grant) See raamat räägib ühest otsinguretkest leidmaks soti meremeest kapten Granti. Kapten Grant, kes polnud rahul inglaste peremehetsemisega Sotimaal oli sõitnud oma laeval "Britannia" uurima Vaikse ookeani saari, et mõnel neist luua soti asumaa, kuhu sotlased võiksid välja rännata, et isikliku tööga, sõltumata võõrastest, rajada uut ja vaba elu. Siinjuures ei saa mainimata jätta kapten Granti idee utoopilisust, kuid vähemusrahvuse protest rahvusliku rõhumise vastu jääb siin eredalt kõlama. sama protestivaimu väljendab ka kõne all oleva raamatu üks peategelasi, sotlane lord Glenarvan. Lugu algab sellega, kuidas jahtlaeva "Duncani" omanik lord Edward Glenarvan koos oma noore naisega leedi Helenaga leiavad pudeli, milles asus abipalvekiri. Kiri oli kirjutatud kolmes eksemplaris: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Kõik kirjad olid merevee poolt tugevasti kahjustatud
organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks 8 Kuntaugani projekt 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Köler üritas selleks saada laenu Aleksandrikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris kunstniku majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem