ökoloogiline tasakaal. Paraku on pärast 2005 aastat eesti ühiskond allamäge liikunud. Loomulikult ei ole selles süüdi Säästev Eesti 21. Kõik teavad, et ilma sihtideta on võimatu midagi saavutada, eriti Eesti segaühiskonnas. Ühiskonna moodustab rahvas, seega kui suremus on suurem kui sünd ning aborte tehakse peaaegu sama palju kui sünnitatakse, siis tundub riigi jätkusuutlikust rääkimine mõttetu utoopiana. Soovimatuse tõttu peret luua ning hoida me varsti hääbumegi meil ei ole jõudu, mis meid edasi viiks. Ühiskonnas on kindel arusaam, et lapsi siia majanduslikult mahajäänud riiki muretseda pole mõtet, sest raha nende kasvatamiseks pole. Ma ei usu, et siin aitab hiiglaslik emapalk või lastetoetus, pigem on vaja tõdeda, et eesti rahva püsilejäämine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist.
Salapüük on eriti suur mure ja iga- aastased Peipsi järve suuroperatsioonid salavõrkude väljatoomises ei näita ka olukorra paranemist. Jaan Sööt Tartu Ülikooli bioloogia osakonnast on öelnud: „Ja äkki jõuame me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki.“ ( Saat, 2013) Tema öeldu võib tunduda utoopiana, kuid see, mis hetkel toimub on ohtlik mitte ainult kaladele, vaid kaudselt mõjutab see ka meid. Loodus suudab kohanduda, kuid inimene paneb looduse kohanema endaga ja liigub edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid. 13
See on tavaline materjali paigutuse skeem antiiksetes põllumajanduslikes traktaatides. See pole õpperaamat! V jutustas teoses põllutöö moraalsest väärtusest, selle rõõmude näitamisest, sellise eluvormi ülistamisest. Teos on eriline, sest ta esitas spetsiaalset ainet ühenduses üldisemate maailmavaateliste küsimustega. Hesiodos ,,Tööd.." kujutab endast realistlikku pilti talupoegade karmist eluolust ja raskest sotsiaalsest seisundist, V aga kujutab maaelu idealistliku utoopiana. Rooma impeeritumi poeet V jääb maha vana-kreeka rapsoodist, sest ta küll tõdeb, et Rooma on võimas tänu talupoegadele, kuid ei mõista nende rasket olukorda. V idealiseerib maaelu. Arvab, et talupoeg ise ei mõista, kui vedanud tal on. Iseloomusta Caesari ajaloolist proosat 100-44 eKr Tehakse kalendrivorm. Juulikuu on tema nime järgi nim. Aasta algus jaanuarist, sest ametisse tuleb riigi kõrgeid ametnikke ja iga neljas aasta on lisaaasta
ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii pikuti, laiuti kui sügavuti, paikade ja eluviiside mitmekesisuse poolest justkui võrreldav tegeliku inimeste planeediga. Kõikide probleemide hõlbus lahenemine meenutab utoopiamaailma. (Müürsepp 2005: 44). Sauteri teosed ,,Laste raamat" (2004) ja ,,Laiskade laste raamat" (2006) avardavad mõneti lastekirjanduse piire. Lapsed, kes seal räägivad, on enneolematud ja värsked,
annaabi.ee 
