Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest. Näiteks turism, võib põhjustada maastike muutumist, nagu külastuskoormus luitemännikus. Nii võivad turistid ise hävitada maastiku esialgse välimuse, mida nad olid vaatama tulnud. Utilitaar-ökoloogiline väärtus on maastiku kui majandusliku ressursi kasutamine pikaajalises perspektiivis nii, et taimestik, loomastik ja mullad seda taluvad. Utilitaar-ökoloogilise väärtuse puhul arvestatakse looduse taluvus- ja taastusvõimet. Mittemajanduslikud väärtused Väärtused, mida ei saa osta ega müüa, pole turuhinda. Need maastike väärtused on üldkasutatavad. Maastikusisene ökoloogiline väärtus seisneb tema pikaajalises kasutuspotentsiaalis. Mitmete
inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi. Majanduslikud väärtused Mittemajanduslikud Julgeolekuväärtused väärtused Elatisväärtus Sisemine ökoloogiline väärtus Riigikaitseline väärtus Turuväärtus Esteetiline ja rekreatsiooniline Piiritlev väärtus väärtus Utilitaar-ökoloogiline väärtus Teaduslik ja hariduslik väärtus Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus Esteetiline: maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatus (põllud, rohumaad, hooned jm rajatised), vaheldusrikas või huvitav reljeef, teedelt avanevad ilusad vaated. Looduslik väärtus: Alade hindamisel omistati kõrget looduslikku väärtust:
maastikuliste tegurite - geoloogilise ehituse, reljeefi, kliima, vee, mulla - erinevustest maastikus. MAJANDUSLIKUD MITTEMAJANDUSLIKUD JULGEOLEKUVÄÄRTUSED VÄÄRTUSED VÄÄRTUSED Elatisväärtus Sisemine ökoloogiline väärtus Riigikaitseline väärtus Turuväärtus Rekreatsiooniline ja esteetiline Piiritlev (demarcation) väärtus väärtus Utilitaar-ökoloogiline Teaduslik ja hariduslik väärtus väärtus Orientatsiooniline ja identiteediväärtus 1) kultuurilis-ajaloolised: a) ajaloo “kontsentraat” – kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, Eesti iseseisvusajast, kolhoosiajast kui varasematestki aegadest; b) ühe ajajärgu maakasutus, asustus – nt. taluaegsed hajakülad;