Tootmise jaotamine neljaks põhistaadiumiks on mõnevõrra tinglik. Sõltuvalt toote valmistamise viivist ja ettevõtte spetsialiseerumisest ei tarvita igas tööstusettevõttes neid olla. Mõnel juhul võivad protsessid olla omavahel ühendaud.(Kabral 2007 lk 111) 1.3Tootmise järelfaas Järelfaas, mis algab pakendatud valmistoodangu lattu paigutamisest ja hoidmisest kuni hulgikaubandusse toimetamise, reklaamiga varustamise, garantiiremondi kindlustamise, utiliseerimiseni jne. Väga sageli langetatakse ostuotsus mitte toote põhjal, vaid firma usaldusväärsuse ja kliendile osutatava tähelepanu põhjal. Paljude maade kogemus näitab, et tootmine osutub efektiivseks, otstarbekaks ja küllalt intensiivseks vaid süsteemse infrastruktuuri toimimise puhul. (Tootmine- nähtus või protsess? 10.11.2014) Toote turustamine on järgmine tähtis etapp järelfaasis, et suurendad nõudlust ning teenida maksimaalselt tulu
megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse
megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse