16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid 24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat
Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Roosti ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Erinevalt ajast peale Liivi sõda, kus jäi valitsevaks luteri usk ja kõrvale kalduvate usuvooludega oldi leppimatud, tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste
Need tegelased on loodud sellise liialdusastme kaudu, et nad muutuvad kuidagi koomilisteks, naljakateks, veidrateks. Sanaseid jooni Eesti gootika tekstidega võib leida ka ,,Väikeses palveraamatus" ja raamatus ,,Surmaminejad lasevad tervitada". Üks on seondu kristliku veidra maailmakujutlusega ja teine sisaldab enesetapjate kirju. Väike palveraamat tegeleb taaskord väga intensiivselt kristluse teemaga, aga siin näidatakse selle äärmust, tänapäeva usuvooludega seotud isikuid ja seda, kuidas sellesse fanaatilisse kristlusesse kiinduvad küllaltki rumalad või mitte väga kõrge haridustasemega inimesed. See raamat sisaldab sisuliselt kaks lugu, mis saavad keskel kokku, seda võib ükskõik, mis otsast lugema hakata. Ka see on kristlusele vastanduv. Selle veidra uskuma hakkamise teekonna kõrval on ka armastama hakkamise liin omamoodi väga veider armastuslugu. Selle raamatu teeb naljakaks see naiivsus, millega inimesed jumalasse usuvad.
tekstidest. 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Euroopa kultuuri juurde kuulub religion, mis 13.saj algul jõuab Eestisse ka, kui kristlikud misjonärid integreerivad eestlased Euroopasse. Vastuvõtt oli formaalne. Haridus vormib hiliskeskajal ja renessanssis religiooniindiviidi. Luteri kiriku õpetus hakkas Eestis kinnistuma Rootsi ajast alates. 18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud usuvool rõhutab kõlbelisust ja tugevat moraalsust, on konservatiivne. See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule