ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle. Fakt, et Koguva külas oli alates 1532. aastast vabatalupoegade suguvõsa, mis suutis oma vabaduse ja sellega seotud dokumendid säilitada kuni 20. sajandini, näitab, et juba sel ajal oli Muhus tugev ja märkimisväärne kogukond. Paikkonna eripärale aitas kaasa ka ligi 70 protsendi muhulaste vene õigeusku minek 19. sajandi keskel. See oli tsaar Nikolai I aktiivse poliitika tulemus, millega seoses usuvahetajatele jaotati maad. Muhus märgivad seda aega Hellamaale ja Rinsi ehitatud kaks kaunist õigeusu kirikut. Lisaks meresõitjatele oli Muhu tuntud ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest, kes leidsid tööd ja teenistust mandril, pealinnas Tallinnas, aga isegi kaugemal – Peterburis ja Riias. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. 4 2
1840 tabas maad viljaikaldus, järgnes näljahäda. Taheti välja rännata Venemaale, et saada tasuta maalapp, kuid rahval kästi kodumaale tagasi pöörduda. 1840. aastast muutus kartuli kasvatamine tavaliseks. Sagedased näljahädad lõppesid. Lõuna-Eestis hakati laialdaselt kasvatama lina. Usuvahetusliikumine Hakati massiliselt astuma vene õigeusku. Talupojad arvasid, et sellega saavad nad maad, teoorjusest vabaks ning muid hüvesid. Usuvahetajatele kehtestati "järelemõtlemisaeg". Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Enamiks vahetanutest kuulus vaesema rahva hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooveti luteri usku tagasi võtta. §32. Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas Uued talurahvaseadused Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v
moonastamine ja küütimisega seotud kohustused. Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg". Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla.
annaabi.ee 
