talupojad selgelt ikkagi mõisniku meelevallas uued seadused 19. saj keskel mõisnikke ajendab tegutsema talupoegade jätkuv rahulolematus rahulolematus avaldub muuhulgas usuvahetusliikumises luteri usku talupojad hakkavad massiliselt astuma õigeusku levib kuulujutt, et õigeusku astunud talupoegadele annab keiser maad, maad kellelegi ei anta ja usku tagasi vahetada ka ei lubata selle tagajärjel luuakse eestlastele mõeldud õigeusu kirikud saaremaal usuvahetajaid ~30%, ajendatud sellest et saaremaal majanduslik olukord kõige keerulisem Päts oli ka päris õigeusklikust perest kardetakse keisri sekkumist kohalikesse asjadesse(erikorda) see tähendaks BS aadlike võimu kaotamist kardetakse, et suure viletsuse tagajärjel tuleb keiser ise asju korraldama
õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg". Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla. Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri usku tagasi pöörduda, kuid valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud eestlaste seas kuigi sügavaid juuri ajada 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused. Otsustusõigus, kas müüa ja mis hinnaga, kuulus mõisnikule.
1848-49, Vene tsaarivõimu jaoks olid need täiesti vastuvõetamatuks. Vene keskvõim hakkas rohkem toetama Balti aadlit. Enam ei toetatud nähtusi, mis olid Balti aadlile vastumeelsed, nt usuvahetusliikumine oli Balti aadlile vastumeelne. Liivimaa Eesti osas läks 66 000 talupoega üle õigeusku. Eestimaa kubermangu usuvahetusliikumine praktiliselt ei puudutanud, Eestimaale jõudis usuvahetus mõnikümmend aastat hiljem ja tagasihoidlikumalt. Kõige rohkem oli usuvahetajaid Saaremaal, umbes 1/3. Usuvahetus oli väga selgelt sotsiaalne liikumine, loodeti pääsu raskest seisust keisri usku minekuga, usulised põhjused olid tagaplaanil. Loodeti saada maad ja pääseda koormistest. Baltisakslaste jaoks oli usuvahetus väga sügavaks raputuseks. Leiti, et senine kultuuritraditsioon on ohus. Baltisaksalte jaoks oli üllatav, kui kergesti talupojad usku vahetasid. Baltisakslased hindasid seda väga selgeks mõisnikkonna vastaseks liikumiseks
annaabi.ee 
