leidis, et vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu. Iseloomusta Montesquieu ettekujutust ideaalsest riigikorrast. Ideaalseks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat, (vabariik sobivat ainult väikese territooriumi puhul), seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Oska nimetada kolm valgustatud monarhi ja tea, mis tegi neist valgustatud valitseja. Joseph II. Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng.
Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid.Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi.Ma jaotatti 10 kohturingkonnaks.Tema ajal omandas absolutism väga eheda kuju.Tema pojapoeg oli Peeter2.
Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast. Joseph II ajal anti välja tolerantsuspatent ehk seadus ususallivuse kohta, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi. Ta kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi, et see võimaldas tal Prantsuse revolutsiooni algul välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli
Maria Theresia - Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati. Joseph II - Ise sai ta tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi Ivan IV Julm - surus opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Peeter I - Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Korraldas ümber armee ning kalendri uuendus. Katariina II - Napoleon Bonaparte - Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal
kaitsta. Põlisrahva / kodanikuühiskonna nõrkus Õiguspõhine lähenemine Põlisrahvaste õigused Inimõigused Vaimse kultuuripärandi kaitse Ainelise kultuuripärandi kaitse Looduse ja elukeskkonna kaitse Muu regulatsioon (planeeringud jne) EV põhiseadus: EV peab tagama eesti ravuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usuvabadusi, kui see ei piira teiste inimeste vabadust, kõlblust ja tervist. Looduskaitseseaduse eesmärk: 1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Muinsuskaitseseadus Üha enam keskendutakse materiaalsele pärandile, kaitstakse vaid inimkätega
annaabi.ee 
