Jumalaid, usu eesmärke ning erinevaid tõekspidamisi oli Egiptlastel rohkesti ning tõenäoliselt ilmneb sarnaseid tunnusjooni ka tänapäeva religioossetes väljavaadetes. Egiptlased uskusid oma jumalatesse ja nende võimu. Neid kardeti ja austati ning usukombeid täideti kohusetundlikult. Egiptlased uskusid ka elu pärast surma, millel olid omad matuserituaalid ning ka surnu keha säilitamine. Tänu sellele, et Egiptlased olid nii usutruud, siis ehitati ka palju templeid ja ka püramiide. Nendest mõned on säilinud tänapäevani. Egiptlased on saavutanud väga palju ka kirjas. Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri.
630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännakuga Mekasse. Paljud Kristlased pöördusid uue õpetuse poole. Islami levimisele aitas kaasa Muhamedi käsk, pidada Püha Sõda.Kuid peagi tõmbas islam ligi üha enam uskumatuid. Araabia keelest sai haritlaste maailmakeel. Muhameedlaste läbikäimine kristlastega ei olnud puhtalt sõjaline, vaid oli ka majanduslik ja kultuuriline. Hispaania ja Sitsiilia vallutamine jättis Euroopale kestvad jäljed. Seal tekkisid muhameedlikud riigid. Usutruud kristlased ja juudid olid valmis araablastelt palju õppima. Õigusele sai osaks uuestisünd.Vähemused jäid oma õigustraditsioonile truuks, kuid võtsid õigusmõistmisesse sisse araabia elemente. Euroopas võeti üle islami õigusinstitutsioone. Muhamed andis usu alusena raamatu. Õigusel oli islamis põhjapanev tähendus, õiguse tõlgendamineja rakendamine oli religioosne ülesanne. Selline õigus oli figh.-õigusteadus, õiguslik õpetus
630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännakuga Mekasse. Paljud Kristlased pöördusid uue õpetuse poole. Islami levimisele aitas kaasa Muhamedi käsk, pidada Püha Sõda.Kuid peagi tõmbas islam ligi üha enam uskumatuid. Araabia keelest sai haritlaste maailmakeel. Muhameedlaste läbikäimine kristlastega ei olnud puhtalt sõjaline, vaid oli ka majanduslik ja kultuuriline. Hispaania ja Sitsiilia vallutamine jättis Euroopale kestvad jäljed. Seal tekkisid muhameedlikud riigid. Usutruud kristlased ja juudid olid valmis araablastelt palju õppima. Õigusele sai osaks uuestisünd.Vähemused jäid oma õigustraditsioonile truuks, kuid võtsid õigusmõistmisesse sisse araabia elemente. Euroopas võeti üle islami õigusinstitutsioone. Muhamed andis usu alusena raamatu. Õigusel oli islamis põhjapanev tähendus, õiguse tõlgendamineja rakendamine oli religioosne ülesanne. Selline õigus oli figh.-õigusteadus, õiguslik õpetus