aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisuse tõttu) ja mõningad veel. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli 1794.aastal Kovendis vastu võetud dekreet avalike
CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles usuteemat oma töödes läbi kaasaegsete inimeste hingesügavuse. Caravaggio oli aga lihtrahva jaosk sünge- nad eelistasid kirikutes näha midagi imeilusat. Seda pakkus neile Carracci ja Bologna koolkond. Nad tegid Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid, mille eeskujuks oli Sixtuse kabeli lagi. Seal olid kehad idealiseeritud ja valgus näib suunduvat pildile altpoolt. Barokkskulptuuris oli suur tähtsus dünaamikal. Tolle aja parim skulptor oli Bernini, kes tegi kujud, mida
Tavaliselt maalis ta Prantsusmaa lõunaosas, oma armastatud Provence'is, kaugel Pariisist. Ta keskendus mõnele teemale ning oli hea igas valdkonnas: natüürmordid, portreed, maastikumaalid. Suplejaid maalis ta enam- vähem peast, kuna aktimodelle oli vähe saadaval. Nii, nagu maastikumaalid, nii olid ka portreed maalitud tuttavatest. Tema modellideks olid mitte ainult tema naine ja poeg, vaid ka kohalikud talupojad ja lapsed. Kuigi Cezanne'i hilisemas loomingus on usuteemat vähe, oli ta pühendunud rooma-katoliiklane ja ta ütles, et kui hindab kunsti, võtab ta oma maali ja võrdleb seda millegi jumala poolt looduga ning kui see kokku ei sobi, siis pole see kunst. Cezanne'i surm Ühel päeval jäi Cezanne põllul töötades tormi kätte. Alles peale kahetunnist paduvihmas töötamist otsustas ta koju minna, kuid teel koju kukkus ta kokku. Mööduv vankrijuht viis ta koju. Ta vana majahoidja hõõrus ta jalgu ja käsi, et vereringet taastada
22. Suur Prantsuse revolutsioon ja kultuur. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse. Viha oli vana korra vastu. Enamiku hävitustööst saatsid korda ikkagi üksikud aktivistid. 1790. a moodustati Monumentide Komisjon. See komisjon pidi määrama, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada ka Notre-Dame'i katedraal. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega, sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat või olid vähemalt nimetatud Piibli järgi. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised, ajaloolised, filosoofilised ja veel mõnda teadust käsitlevad väljaanded. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli jaanuaris 1794 Konvendis vastu võetud dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. 1793. a pandi alus Rahvuslikule arhiivile. Uus olme Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäevaelu. Esimesi muudatusi tõi
annaabi.ee 
