Ta sai Iisaku koguduse õpetajaks, kus töötas surmani · He rbe rt S tillve rk (1951-1964) tagandati 1964. a. jutluse sisu pärast ja saadeti J üri koguduse õpetajaks Õpetajad · Jaan Kiivit (1964-1995) on õpetajana Püha Vaimu koguduses kõige kauem töötanud - ajani, mil ta valiti EELK peapiiskopiks. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti · Gus tav Pe e te r Piir (alates 1995. a.). Ta on omandanud usuteadusliku kõrghariduse Ameerikas ja kaitsnud seal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Töötanud õpetajana Toronto Peetri koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost · Valde k Jo hans o n töötab abiõpetajana alates 1991. aastast · Tiiu He rmat on Sakariase osakoguduse õpetaja, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt. Tema on tegev olnud Püha Vaimu kiriku juures alates 1995. aastast
omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte
võõrast ainestikku. Kõnealused haleduslood jõudsid meie mugandajate-tõlkijate kätte saksa rahvaraamatuist, mis omakorda laenasid neid keskaja rüütli- ja legendikirjandusest. Nende juttude liigutav sündmustik pakkus lihtlugejale tugevat meeleerutust. Ehkki lihtsakoelised ja naiivsed, oli ometi tegemist uudse laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl. Trükitud kirjanduse esimene silmapaistev esindaja. Pärines Tallinnast, omandas Saksamaa ülikoolides usuteadusliku hariduse ja töötas kirikuõpetajana. Ameti tõttu leidis ta, et on vaja edendada eesti kirja- ja trükisõna. Pikajalise töö tulemuseks oli saksa- ja eestikeelne käsiraamat pealkirjaga ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" (1632-38). Mõne aasta pärast avaldas ta jutluseraamatu ,,Ilmikute peegel", milles räägitakse ka eestlaste elust-olust. Teoses mainitakse esmakordselt eesti vägilast Kalevit. Ta on ühtlasi ka esimese eesti keele õpiku koostaja
lõppes professoritöö Tartu Ülikoolis. Sõja ajal teeb ta peamiselt tõlketöid ning kirjutab mõned artiklid ajalehtedesse. 1940-1945 tõlkis ta Eesti Riiklikule Kirjastusele valikut "1001 ööst" ning 1943-1945 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi Mündikabineti konservaator. Vaatamata sellele, et Masing 1942. aastal tuberkuloosi haigestus, töötas ta edasi täpselt nii kuis jaksas. 1946-1964 oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi teaduslik sekretär. Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud aastatel 1949-1963. Peamiselt pidas ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo teemadel(budismist, juudi müstikast jm.), ka Liivimaa 14. sajandi kirikuloost jm. Isiklike vastuolude tõttu vabastati ta töölt päevapealt, kuid kontaktid säilisid lähemate õpilastega, kes külastasid teda Tartus. Suuremaid töid sõjajärgsel ajal on ELK Konsistooriumi tellimusel Usuteaduse Kõrgema
annaabi.ee 
