hoida, kuid ka neid põhjustada · Rituaalse sõjatantsuga usuti kaitsehingedelt jõudu saavat, et võita vastane · Mõned hõimud uskusid, et nende esivanemaks on mõni kindel loom või lind, keda nimetati tootemiks tihtilugu kotkas · Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse, talle toodi ohvreid · Erilised võimed omistati lindudele, sest nad said liikuda kahe ilma- maa ja taeva-vahel · Templeid kasutati usutalitluste ja rahvakogunemiste paigaks · Indiaani peamine jumal oli Ketsalkaatl · Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning ühtsust.
pittadesse. Tõeline kikerhernepasta on traditsiooniliselt vaid iisraellastele omane toit. Kui soovid maitsta aga Iisraeli kohvi, tuleb sul leppida lahustuva Café- Elite´ga, mis sulle ilmselt ei maitse ent nemad on sellega harjunud ja hakkavad näiteks Euroopasse sulle külla tulles seda jooki taga igatsema. Ka veini võib juutidele nüüd juba pakkuda, kuna nende maitsemeeled on kõvasti arenenud seoses piiride taga käimisega. Vein polegi enam pelgalt usutalitluste osa. Tänapäeval võib leida kohalikest kauplustest nii Austria pilsnerit kui ka Belgia kloostripruuli. Loomadest kõlbavad judaismi pooldajatele söögiks vaid mäletsejad ja lõhestatud sõrgadega isendid (veis). On toodud ka loomade nimekirjad, milliseid süües sa kindlasti hirmsa patu sooritad. Samas on lubatud kõiksugune linnuliha (kana) ja kala, millel on uimed ja soomused. Teatud osi loomadest ei sööda ning kogu veri tuleb loomakehast enne tarvitamist välja lasta
Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis reformatsioonikirik, kes rõhutas rahvakeelsete usutalitluste tähtsust, tegi vajalikuks rahvakeelsete vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku ajastu vanim säilinud käsikiri on Kullamaa käsikiri ajast 1524-1530, sisaldab kolme palve (Pater noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow
annaabi.ee 
