tähendab, et valitseja on suverääniga rohkem seotud kui rahvas valitsejaga, siis tuleb selle ebaproportsionaalsuse parandamiseks valitsus osadeks jaotada. Ühiskondlik seisund saab püsida ainult sel juhul, kui inimeste töö tulemus ületab nende endi vajadused. Riik võib laguneda kahel viisil: - Kui valitseja ei juhi enam riiki seaduste järgi ja kui ta usurpeerib suveräänse võimu. - Riik laguneb ka siis, kui valitsuse liikmed usurpeerivad eraldi võimu, mida nad peaksid realiseerima ainult kollegiaalselt. Kui riik laguneb nimetatakse võimu kuritarvitamist valitsuse poolt. Poliitilise elu põhiprintsiip seisneb suverääni võimus. Seadusandlik võim on riigi süda, täidesaatev võim on tema aju, mis paneb kõik teised osad liikuma. Niipea, kui riigi teenimine lakkab olemast kodanike põhitegevus ja kui nad eelistavad teenida riiki oma rahakoti abi, mitte isiklikult, ei ole riigi häving enam kaugel
Enamasti manduvad valitsused kahel viisil: kas siis, kui valitsus koondub väiksema hulga inimeste kätte, või siis, kui riik laguneb. Valitsus ei muuda ealeski oma vormi enne, kui ta pole oma jõuvarusid ammendades sedavõrd nõrgenenud, et lihtsalt ei suuda enam senist vormi säilitada. Riik võib laguneda kahel viisil: esiteks sel juhul, kui valitseja ei juhi enam riiki seaduste järgi ja kui ta usurpeerib suveräänse võimu. Teiseks laguneb riik juhul, kui valitsuse liikmed usurpeerivad eraldi võimu, mida nad peaksid realiseerima ainult kollegiaalselt. Kui riik laguneb, nimetatakse võimu kuritarvitamist anarhiaks. Eraldi võttes mandub demokraatia ohlokraatiaks, aristokraatia oligarhiaks ning kuningavõim türanniaks. Riik ei püsi mitte seaduste, vaid seadusandliku võimu toel, kus iganes aga seadused vananedes nõrgenevad, viitab see seadusandliku võimu kadumisele ja riigi surmale. Mida tugevam on valitsus, seda sagedamini peab suverään end ilmutama.
Sõjaolukorras venitada ei saanud, asus AV koheselt uut laia võimu aktiivselt tarbma. AV nimetas ametisse AV komissaridf kõikidesse maakpndadesse. Nende ül- ks sai kontrollide KOVde tegevus. Et KOV-de vastu võetud otsused ei läheks vastuollu AV üldpöoliitilise suunaga. Komissaridel üsna laiad õigused, nad võisid KOVde otsuseid tühistada, tagandada ametist omevalitsusametnikke (kes olid rahva poolt demokraatlikult valitud) ja tekkis esimene suur vastuseis. KOV leidsid, et komissarid usurpeerivad nende rahvalt saadud õigusi. 1918 suurenes sõjaväelaste osatähtsus. Sõjaväelised komandadid, kes lähtusid sõjaväelistest vajadsest, mille rahuldamiseks ei kohtutud tagasi ka KOV-de tegevusse sekkumisesl. Suured volitsused kaitseliidu ülematele. Valitsus saatis maakohtadesse ka kõikvõimalikke eriülesannete täitjaid. Demokraatlikud omavalitsusasutused jõid ametisse määratud riigivõimu esindajatele alla. Niikaua kuni PA peale tungimas, ei
annaabi.ee 
