alusel stereotüüpseks käitumise ajendina. 2.2 Autoriteetsus Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit. Autoriteetsus võib olla kahetine: 1.formaalne 2. miteformaalne Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri) Mitteformaalse autoriteetsuse omistab propaganda subjektile publik. Autoriteetsus ei saa pärineda sõnumi edastajalt endalt ( olla omistatud, usurpeeritud), vaid peab olema saadud mingilt kõrgemalt instantsilt, autoriteedilt (ideelt, valitsejalt, rahvalt, Jumalalt). Nõnda välditakse monoloogsuse printsiibi rikkumist ja publikuga dialoogi sattumist propaganda subjekti isikliku volituse teemal (argumentum ad hominem - Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.)
Et ühiselu korraldada ja stabiilsust tagada, siis riigil on kindla pädevusega riigiorganite süsteem (politsei, kohus, prokuratuur, maksu ja tolliamet, piirivalve jne). Igas riigis on oma siseriiklik õigus. Võimuvolituse saab riik rahvalt, rahvas valib riigi kõrgemat võimu teostavat organit. Seeläbi on sellel organil õiguse loomise volitus. Kui tegemist antidemokraatiaga, siis võimu ja õiguse volitus on rahvalt usurpeeritud. Õiguse tunnused: õigus on... 1)...üldise iseloomuga käitumisprintsiibid j a normid. 2) ...kindlatel printsiipidel rajanev normide süsteem. 3) ...õiguses on materiaalõiguse normid ja menetlusõiguse normid. 4)... õigus on üldkohustuslike normide süsteem, adresseeritud kõigile või teatud tunnustega subjektile. 5)... õigus on riigi tahteline akt. 6)... tagatud riigi sunnijõuga. ,,Ultima ratia`` printsiip. 7
struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus. Aadli pärinemisele viidatakse artikliga von, de, of. Uusajal saab vonist tiitlimärk. Aadlik elab linnuses, mis algul puust, hiljem kivist. Võimasamatel aadlikel ka koduklooster, aadli poolt maa ja patroonlus. Pärimine sõltub pärimisjärjekorrast. Tiitel päritud, antud, usurpeeritud. Arusaamine, et aadlikuks olemine põhineb sünnipäral, ka sohilastes see kvaliteetne veri, mis tõstab ta saatus. Bastard abieluväline laps. Hiliskeskajal hakkab toimuma aadlitiitli andmine, vereparemuse idee kaob. Kuninga administratsioon kasvab, vaja spetsialiseerunud inimesi. Kui mõnedes kohtades aadel, seal teises kohas samal ametil spetsialist, nende õigused sma töö tõttu võrdsed. Haritlased ja aadlikud võrtsustuvad. Piiskopil valitud järglane samast aadelkonnast.