inimesi. Poisid hakkasid arutama, et kindlasti enesetaputerroristid joovad enne teo tegemist ära liitrite viisi alkoholi ja tarbivad narkootikume, et julgust koguda. Tabasin peale sellist mõtteavaldust ennast arutlemas sügavama põhjuse üle, miks enesetaputerroristid suudavad sellist tegu teha. Mina ei arva, et selles mängib mingit rolli alkohol ja narkootikumid, vaid usk ning kasvatus. Lapsed kasvavad sünnist saati keskkonnas, kus esikohal on religioon ning elatakse usureeglite järgi. Neil ei ole mingit vabadust valida endale usku, mis oleks neile meelepärane ning peavad elama nii nagu vanemad, sugulased ja ühiskond neile ütleb. Saudi- Araabias võttis äärmuslus isegi üle koolihariduse, et hoida koolinoori õppimast maailma ajalugu, kartuses, et nende usk võib sedasi vankuma lüüa. Kuid minu arvates jätab see pigem noore maailmast teadmatusse ja jätab ka ilma võimalusest maailmaga tutvuda ja sellega toime tulla
Muidugi ei tähenda see, et tõsiste asjade juures tuleb ainult naljatada, kuid nalja tuleb sobival ajal teha ja mõista. Kõnekäänul "Naer on terviseks!" on küllaltki sügav ja õige tähendus. Leidub aga inimesi, kes harva naeravad, kes on alati sünged, kes näevad, kõiges ainult halba ja seetõttu on alati kõiges rahulolematud. Neil ei ole endil kerge ja ka töökaaslastele mõjuvad nad rusuvalt. Taolisi inimesi leidub sagedamini mitmesuguste sektantide seas, kes oma usureeglite järgi elades hoiduvad kõrvale ilmlikest lõbudest ja rõõmudest. Sektantluse kütkes olijaid ei või jätta nende endi hooleks, sektantluse vastu tuleb võidelda ja neid inimesi kannatlikult kollektiivi abil ümber kasvatada, et nad õpiksid hindama elu selliselt, nagu ta on. Kui meil kõikide töötajate vahel valitseb usalduslik vaba suhtlemine, kui kaastöötajatesse suhtutakse tähelepanelikult ja abivalmilt, siis on kõikidel kergem elada ja töötada
Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja 28 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite "ebausu" seaduste järgi. Kui inimesest on saanud kord usklik, siis ta elab vaid usureeglite järgi ning ei otsi enam mõistuslikke põhjendusi. Paradoksaalselt sai tema raamat populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas, peamiselt põhjusel, et ta lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest (ihadest lähtuv elukorraldus toob kaasa sõja, mõistusest lähtuv rahumeelse elu) ning ka sellepärast, et kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks riigikeskse ja absolutistliku mõtte edendamine. John Locke (1632-1704)
Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite "ebausu" seaduste järgi. Kui inimesest on saanud kord usklik, siis ta elab vaid usureeglite järgi ning ei otsi enam mõistuslikke põhjendusi. Ühendus ja isik Inimühendus pole muul moel üks üksus, kui vaid ühes isikus, oma peas või direktoris (organisatsiooni juhis), kelle tahe esindab kõigi ühenduse liikmete tahteid. Reaalselt tähendab ühiskond vaid suverääni, muus osas on ühiskond kui väljamõeldis. Ilma suveräänita pole ühiskonda. See käib ka kõigi alamate inimühenduste kohta, mis eksisteerivad suverääni loal. Inimühiskonnal on
annaabi.ee 
