manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikvaid jms. Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis. Talupojad leidsid usupuhastuses mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. See tingis rahutusi ja seetõttu toetas algul maa-aadel ordut ja piiskoppe uuendustevastases võitluses. Reformatsiooni mõjul on Eestile nii häid kui halbu külgi. Halb on see, et pildirüüste ajal lõhuti kirikus palju pühapilte, -kujusid jms, kuid tänu reformatsioonile arenes kirikukunst. Samuti tõi reformatsioon eesti keelde uusi sõnu ja parandas talupoegade olukorda. Nad muutusid teiste inimestega
huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister. Millega on ajalukku läinud B. Von Dreileben? - Surus maha Jüriöö ülestõusu. Oli sellel ajal ordumeister. Meelitas kuningaid ühte kohta, et nad ära tappa. Otsusekindel, tegutses kiiresti. Sõdis venemaaga, saksamaa tuli abiks, rootslastega neutraalsed suhted. Sakslaste arust oli tubli mees, enesekindel. Eestlaste arust oli julm. Mõisted. Kuivõrd suutis maapäev oma ülesanded täita
positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik. · talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed Haridus ja kultuur · alates XIII sajandi keskpaigast katoliku kiriku juures toomkoolid ja kloostrikoolid - kasvatus tulevastele toomhärradele, alates XV sajandist pidid vaimulikud omandama ülikoolihariduse · valdavalt õpiti Saksamaa ülikoolides. Esimene teadaolev eestlasest kõrgharidusega piiskopkonda kuulunud eestlane oli XVI saj. Johann Pulck ( Lääne- Saaremaa )
· Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale. · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. · Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. · Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist.
odavaim. Kirik Inglismaal 16. ja 17. sajandil oli läbikäimine erinevate protestantlike suundade vahel küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Puritaanid ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku