Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks loetakse 16.sajand algust kuni 18.sajandini. Kaks sajandit on väga pikk aeg ja sel ajastul toimusid suured muutused. Arengule kohaselt liikus kõrgemale tasemele teadus, toimusid suured usupuhastused, viidi läbi reformatsioone ning avardati ka oma maailmapilti. Muutused olid üsna ekstreemsed, mis näitab seda, et vaarauusaja inimene oli palju avatum ja uuendusmeelsem. Millest aga oli inimeste ümberkasvamine tingitud? Humanism, mis antud ajastul vägagi esiletungivaks muutus, algas tegelikult juba 14.sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal
eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4.humanism - maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust ning taotleb isiksuse igakülgset arenemist ja selleks vajalikke tingimusi. Humanistideks hakati nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi oma kaasaegsetele.
Algastme koolides õppiti: 1. Grammatikat. 2. Retoorikat. 3. Dialektikat. Keskastme koolides õpiti: 1. Muusika deooriat. 2. Aritmeetikat. 3. Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri). 4. Astronoomia. Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid. Haridus uusajal Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546) usupuhastused ehk reformatsioon. Usupuhastusest saadik jäi protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat kooli süsteemi: 1. Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus. 2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist. Hulgi- ehk massiteave Trükkiajakirjanduse areng
annaabi.ee 
