puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse (patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud kunst usku vahendada, toimus usulise sisuga maalide hävitamine. Vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis ususõdadeni ja kiriku lõhenemiseni. Tekkis luterlik kirik. MAALIKUNST 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre:
või nunnarüü selgapanek kindlustab pääsu osalusse jumalaga ja igavesse ellu. Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused. Augustinusele eelnenud läänekristlusel oli juutlik alatoon. Rõhutati laitmatut elu, heategusid ja kirikukorrale alistumist. Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale
Samas jääb oluliseks religioon. Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia.
annaabi.ee 
