võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt
III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud
Tema arvates ühiskond nõuab meestelt rohkem. Usund (religioon) Kui usunditeadus seab fookusse usundi, siis religiooniantropoloog uurib kultuuritervikut, mille osa on religioon. Mircea Eliade ja homo religiosus (inimene ongi religioosne olend). Võimalik et ka juba neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla. Uku Masing ,,Usundilugu" (soovituslik) Usunditeadus: usundiajalugu, usundifenomenoloogia, usundisotsioloogia/usundipsühholoogia. Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma. religere tähelepanelik olema, hoolima Usk võis eestlaste jaoks olla tähenduses tugi (U.Masing) Uku Masing: usk on "inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja endast kõrgema ning võimsama". (Üldine usundilugu.)