Hilisemad kunstnikud lihtsalt jätkasid alustatud traditsiooni. Kreeklaste Zeus ja Skandinaavia Odis on ju Jumalaga küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen tundnud ise tühisuse tunnet mägede vahel sõites, kindlasti tunnevad seda inimesed orkaanide, maavärinate ja tormide ajal. Kindlasti tundsid seda ka ,,ürgsed" inimesed
Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased veisesilmseks. Hera sümboliks oli paabulind, kuid ka kägu. (Zeus moondas end vihmast nõretavaks käoks ja puges Kreetal puhkava Hera rindade vahele sooja. Õigel hetkel sai linnust taas taevakuningas ja nii neist paar saigi.) Rooma usundiloos pandi Herale nimeks JUNO ja Zeus sai nimeks JUPITER. Mõlema jumala nime kasutavad eurooplased tänapäevalgi: juunikuu on saanud oma nime Junolt ja prantslaste jeudi (neljapäev) on Jupiteri päev. Roomlastele oli Juno palju tähtsam jumalanna kui kreeklastele Hera. Juno kuulus koos Jupiteri ja Minervaga nn Kapitooliumi triaadi e. kolmikusse (roomlaste kolm kõige tähtsamat jumalat). Ka roomlannad austasid Junot kui abielu kaitsjat. 1. märtsil tähistati
tõuseb üle jõesängi kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades jt. Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest (orkaanid, tsunamid jt). Üleujutuse motiiv esineb (tavaliselt veeuputuse nimetuse all) müütides, usundiloos on tuntuim suur veeuputus Vanas Testamendis, kus kogu maa oli üleujutatud. Foto 13, Obi jõgi (http://eoimages.gsfc.nasa.gov/images/imagerecords/18000/18558/ob_tmo_2007171.jpg) 17 KOKKUVÕTE Tänu sellele referaadi tegemisele olen nüüd nii mõnegi teadmise võrra rikkam ning oskan tulevikus paremini erinevaid dokumente vajadusel vormistada. Sain teada, millised on tegelikult looduskatastroofid, millised need iseloomult on, mille tagajärjel vallanduvad. 18 KASUTATUD KIRJANDUS
Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. Ürgmonoteism usundilooline algupärateooria, mille järgi inimkonna vanimaks usundiks oli usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel. Esoteerika algselt salajased müstitsistlikud, sageli maagilise eesmärgiga õpetused ja toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist ainestikku ja uurimismetoodikat kasutavad õpetused, mis siiski pretendeerivad teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm.
Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa ning oma Jumala ja Teie Jumala juurde. Maarja-Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle." Seega on Maarja Magdaleena esimene inimene, kes ristisurma surnud Lunastajat taas elavana nägi. Sellega on ka seletatav Maarja Magdaleena tähtsus kogu kristliku maailma usundiloos: talle on pühendatud väga palju kirikuid ning tohutu hulk kunstiteoseid, mille pealkirjaks on "Noli me tangere", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. Meenutame vaid, et väga tihti kannavad seda kohtumist kajastavad teosed ladinakeelset nime NOLI ME TANGERE, mis oleks eesti keeles: Ära puuduta mind! Paraku ei räägi ükski evangelist sellest, millal täpselt ja kuidas Jeesus ellu ärkas. Ehk oli ta
Roomlaste õigusideaali kehstavate Kaheteistkümne tahvli seaduste äthtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Seda tõdedes, ei erine säärasest suurteosest ka kümme käsku, mis on säilinud tänapäevani ja teatakse ja järgitakse endiselt. Kümnel käsul on inimkonna usundiloos erakordne koht, nagu ka XII tahvlil seadustekogumikul. Kümmet käsku võib õigusega nimetada inimkonna põhivaraks. Neis on algaineid, millest koosneb kogu kõlbeline kord. Kümme käsku anti Iisrealile kolmandal kuul pärast Egiptusest väljumist Siinai mäel. Piibel kirjeldab seda järgmiselt: " Kolmandal kuul pärast Iisreali laste väljumist Egiptusemaalt, just sel ajal, tulid nad Siinai kõrbe...ja kolmandal päeval, kui hommik oli saabunud,
Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa ning oma Jumala ja Teie Jumala juurde. Maarja-Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle." Seega on Maarja Magdaleena esimene inimene, kes ristisurma surnud Lunastajat taas elavana nägi. Sellega on ka seletatav Maarja Magdaleena tähtsus kogu kristliku maailma usundiloos: talle on pühendatud väga palju kirikuid ning tohutu hulk kunstiteoseid, mille pealkirjaks on "Noli me tangere", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. Meenutame vaid, et väga tihti kannavad seda kohtumist kajastavad teosed ladinakeelset nime NOLI ME TANGERE, mis oleks eesti keeles: Ära puuduta mind! Paraku ei räägi ükski evangelist sellest, millal täpselt ja kuidas Jeesus ellu ärkas. Ehk oli ta varjusurmas, sest ei
Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa ning oma Jumala ja Teie Jumala juurde. Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle." Seega on Maarja Magdaleena näol tegemist inimesega, kes ristisurma surnud Lunastajat esimesena taas elavana nägi. Sellega on ka seletatav Maarja Magdaleena tähtsus kogu kristliku maailma usundiloos: talle on pühendatud väga palju kirikuid (neist kuulsaim Pariisi südalinnas 100 meetri kaugusel Concorde'i väljakust) ning tohutu hulk kunstiteoseid, mille pealkirjaks on "Noli me tangere!", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. 4 Peab teadma, et kreeklaste naisenimi Helena (tähendus: särav, loitev; ilus Helena, meil Ellen jt
annaabi.ee 
