Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda päevas : hommikul,pärastlõunal ja õhtul.. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kipaga. Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i ehk rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele
alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aasfald-pigitaoline teekattematerjal religioossed-usundilised,usulikud balsaneerima-tasakaalustama renessanss-uuestisünniajastu barbaarne-metsik,toores, harimatu ressurss-tagavara,abivahendid,raha barjäär-tõkketara rezissöör-filmi või näidendi lavastamist juhtiv isik barrikaad-kaitsetõke revulutsioon-pööre,murrang(ühiskonna elus)
püramiididega. Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. TOIT Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja (kartul, lillkapsas jm)
(1) Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. (1, 2 ) 6 TAVAD JA KOMBED Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur
· Dominiiklaste ordu kõneles maarahvakeeli, organiseeris koole (hariduse võisid saada ka mõned eesti poisid) · Kõrgseltskonna lugemisvaraks oli Läti Henriku kroonika · Ilmalikku muusikat tegid rändmoosekandid ja rüütlilaulikud · Linnamuusikud olid tsunftides, kus võisid olla ka mõned eestlased; pillideks olid flööt, trompet ja trumm · Tsunftiline elukorraldus koolitati järeltulevat põlve; pidi mängima gildides (majandus-usulikud liidud, millel oli oma kaitsepühak, kirikus oma altar ja vaimulik; nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta)
annaabi.ee 
