oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu
lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel. E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal
Esitame algul need, siis asume tema erakaalutluste juurde, mis võib-olla ei mõjutanud Tema Emineiilsi sugugi vähem kui esimesed. Suurematest linnadest, mis Henri IV oli andnud hugenottide valdusse, oli neile jäänud ainult La Rochelle. Järelikult tuli purustada see viimne kalvinismi kants, ohtlik taimelava, mis vahetpidamata kasvatas kodusõja ja väliste kallaletungide seemneid. Rahulolematud hispaanlased, inglased, itaallased, kõikidest rahvustest seiklejad, kõikidest usulahkudest õnneotsijad kogunesid esimesel kutsel protestantide lipu alla ja organiseerusid omamoodi laiaulatuslikuks ühenduseks, mille osad ulatusid Euroopa kõikidesse nurkadesse. Seoses teiste kalvinistlike linnade hävinguga oli La Rohelle'i tähtsus tõusnud ning see kujunes tülide ja auahnete plaanide koldeks. Pealegi oli La Rochelle'i sadam inglastele viimseks avatud ukseks Prantsuse kuningriiki ja selle sulgemisega Inglismaale, meie